Hammaste krigistamine on enamasti seotud tööstressi ja pingeolukorraga. Inimesed krigistavad hambaid pigem öösiti, mil puudub kontroll oma tegevuse üle. Kliinik 32 hambaarsti Martin Martma sõnul on see kõige levinum hammaste kulumise vorm just keskealiste seas.
Tihtipeale ei pruugi inimesel oma öisest harjumusest aimugi olla ja kui sellest teatakse, siis vaid tänu partneri tähelepanekutele. Öisest krigistamisest annab märku näiteks see, kui hommikul ärgates on mälumislihastes suur pinge või pea valutab, kuna öösel on lihased kõvasti vatti saanud.
«Öise krigistamise puhul on oluline see võimalikult varases staadiumis avastada, kui kulumine ei ole veel väga kaugele jõudnud. Krigistamisele on iseloomulikud hästi siledad hambapinnad,» selgitas hambaarst.
Krigistamist pole üldiselt võimalik välja ravida, ent hammaste kaitsmiseks saab tohtril lasta teha spetsiaalsed läbipaistvast plastmaterjalist hambakatted ehk kaped, mis tuleb magama minnes suhu torgata.
Mingil määral kuluvad Martma sõnul hambad aja jooksul nagunii, aga sealjuures ongi oluline aru saada, millal on see toimunud kiiremini kui peaks. «Samas, paljud inimesed elavad elu lõpuni niimoodi, et kulutavad hambaid järjest vähemaks ning harjuvad sellega. Aga sellisel juhul võivad hakata tekkima probleemid ka lõualiigestes – kui hambumus väga kokku vajub, ei asu liigese pähik enam õiges asendis. Ja kui see on vales asendis, tekivad valud,» rääkis tohter.
Ta soovitas hammastel regulaarselt silma peal hoida ning mitte lasta olukorral jõuda sinnani, kui ravi oleks keeruline ja kallis. «Vaevalt, et keegi tahaks oma hammastesse nii palju investeerida. Palju lihtsam on seda vältida. Kui regulaarselt arsti juures käia, siis arst peaks selle probleemi juba varakult ära nägema ja soovitama mingisugust lahendust, et asi ei läheks nii kaugele.»