Külma ilmaga ei pea õues jooksmisest loobuma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka jaheda ilmaga saab jooksmas käia.
Ka jaheda ilmaga saab jooksmas käia. Foto: Scanpi

Arvestades meie kliimat tuleb jooksusõpradel treenida küllaltki pikka aega külma ja tuulise ilmaga. Samuti peetakse paljud maanteejooksuvõistlused samades tingimustes. Küll aga ei pea külm ilm ning lühikesed sügis- ja talvepäevad tähendama, et lemmiktegevusest tuleks loobuda, teha treeninguid kergejõustikuhallis ja jooksulindil või tegeleda hoopis mõne tubasema tegevusega.

Et treenimine külmas ja tuules ei teeks kahju, tuleb treeningutel ja võistlustel arvestada teatud reegleid. Oluline on õige riietumine, mis sõltub treeningu iseloomust ja koormusest. Riietus ei tohi olla liiga paks ega õhuke. Mõlemal juhul tekib külmetusoht: esimesel juhul võimaliku jahtumise tõttu pärast liigset higistamist, teisel juhul keha jätkuva jahtumise tõttu.

Külmaga treenides on oluline jälgida, et sõrmed, varbad ja kõrvad oleksid soojas. Kõige sobivam on kasutada sellist riietust, mis võimaldaks riietusesemete lisamist või eemaldamist vajaduse järgi. Lisaks eeldab jooksmine rõivastelt kergust ja elastsust.

Mitu riietuseset kaitseb keha paremini külma eest ja hoiab soojana. Riietusesemete valikul tuleb arvestada nende soojusläbilaskvust. Riidekihtide vahele jääv õhukiht kaitseb külma eest. Liigne soojus ja higi peab haihtuma kehapinnalt õhku, mitte jääma riidekiududesse pidama.

Riiete niiskumise korral kaotavad nad võime soojust isoleerida. Just niiskus on see, mis soodustab ja kiirendab mahajahtumist ning on kahjulik tervisele. Eriti just külma ja tuulise ilmaga haihtub õhku rohkem soojust, kui organism suudab toota ja selle tulemusel võib tekkida ebameeldiv külmatunne, mis võib viia hüpotermia tekkimiseni.

Hüpotermia on küllaltki tavaline nähtus algajate maratonijooksjate puhul, kes jooksevad distantsi teise poole tunduvalt aeglasemalt kui esimese, samas ei suuda nende organism säilitada distantsi teisel poolel normaalset kehatemperatuuri. Hüpotermia esimesed sümptomid on külmavärinad, lõdisemine, uimasus ja liigutuste koordineerimatus.

Kergest hüpotermiast jagu saamiseks piisab passiivsest ülessoojendamisest enda kehasoojuse abil. Selleks tuleb minna sooja ja panna selga kuivad riided.

Riietus on välitreeninguteks optimaalne, kui treeningu algul tunnete kerget jahedust, mis pärast 10–15-minutilist liikumist kaob. Kui aga tunnete, et on liiga soe, võtke üks riidekiht vähemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles