Tänaseks on tervishoiuasutustel teada haigekassaga sõlmitavate lepingute mahud ja nagu ennustatud, on rahasummad ja ravijuhtude arv enamasti kahanenud. Haiglajuhtide sõnul tähendavad lepingutes märgitud numbrid patsientidele pikemaid ooteaegu.
Haiglaravile pääsemist tuleb tänavu kauem oodata
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
6. aprill 2009, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme Meelis Roosimäe sõnul väheneb neil haigekassa rahastatud ravijuhtude arv tänavu 2008. aastal tehtud tööga võrreldes pea protsendi võrra ja lepingu rahaline maht võrreldes mullu hüvitatud summadega kahe protsendi jagu.
«Muidugi ei saa haigla rahul olla mingisugusegi tagasiminekuga ravijuhtude arvus, sest ega haigestumine ei ole pelgalt inimese otsustamise küsimus. Kogu eelmisel aastal tehtud töö oli ju vajalik,» kommenteeris Roosimägi.
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse liige Kuldar Kuremaa nentis samuti, et haigekassa rahastatud ravijuhte on aasta kokkuvõttes vähem ja näiteks statsionaari ehk haiglaravi osa kahaneb neil tervelt 3000 ravijuhu võrra.
«Kuigi ambulatoorsete teenuste (visiidid eriarstide juurde – toim.) lepingumaht on veidi kasvanud, võivad eriarstiabi järjekorrad pikeneda ka juba selle tõttu, et arstiabile soovijaid on järjest rohkem,» märkis Kuremaa.
Ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatusse kuuluv Mart Einasto sõnas, et lepingumahud vähenevad ja seda eriti plaanilise statsionaarse ravi osas. Järelikult pikeneb ka plaanilise ravi ooteaeg, lausus ta.
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov on varem öelnud, et kuna Eesti elanikkond vananeb ja kasvab nõudlus tervishoiuteenuste järele, on nad ravijuhtude arvu aasta-aastalt suurendanud keskmiselt nelja protsendi võrra, kuid tänavu seda pingelise eelarve tõttu teha ei saa.
Põhjust, miks ravijuhtude arv väheneb, mõistavad Meelis Roosimäe sõnu uskudes kõigest hoolimata ka haiglajuhid. «Maksulaekumiste vähenemist aga ei saa me panna haigekassa süüks. Haigla on tükike ühiskonnast ja peame meiegi oma tegevust efektiivistama. Ja väike lootus on, et haigekassa jooksvad reservid tulevad ikka kasutusse, sel juhul ei vähene ravi kättesaadavus nii oluliselt,» ütles ta.