Meie eluiga pikeneb, kuid elame krooniliselt haigemana

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga sümptom ei pruugi kohe alguses tõsisemale haigusele viidata.
Iga sümptom ei pruugi kohe alguses tõsisemale haigusele viidata. Foto: SCANPIX

500 teadlase ühiselt läbiviidud uuringus jõuti järeldusele, et kuigi inimeste eluiga on aina pikem, elavad nad tänapäeval haigematena kui varem.

Projekti juhtinud Washingtoni ülikooli teadlane professor Christopher Murray sõnas BBC-le: «On toimunud oluline üleminek varajasest suremusest kroonilistesse haigustesse. See, mis valutab, pole see, mis tapab.»

Viieaastane projekt, mida tegid koostöös 500 autorit, leidis, et üks neljast surma põhjusest on südamehaigus või rabandus. See tähendab, et 2010. aastal suri maailmas südameprobleemide tõttu kokku 13 miljonit inimest. Tõsine murekoorem on ka Aids, mille tõttu sureb igal aastal ligikaudu 1,5 miljonit inimest.

Meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud analüüs näitab, et kõrgvererõhutõbi, suitsetamine ja alkoholi tarbimine on suurimad tervise riskifaktorid. Need tegurid asendavad isegi laste alatoitumist, mis langes tervist ohustavate faktorite nimekirjas 1990ndatel.

Haigused, nagu diabeet ja kopsuvähk on aina levinumad, harvemaks on jäänud tuberkuloos ja diarröa. Näiteks suremus kõhulahtisusesse on 20 aastaga vähenenud 60 protsenti.

Mitmed teadlased kritiseerivad, kuidas andmestik koguti ja ütlevad, et uuringul on nõrk tõendusmaterjal. Kuigi keskmine oodatav eluiga on maailmas pidevalt tõusnud, püsib see piirkonniti ja riigiti väga erineval tasemel ning oodatava eluea vahed pole 1970ndatest alates palju muutunud. Paljudes Sahara kõrbest lõuna pool paiknevates Aafrika riikides on varajane suremus jätkuvalt väga levinud.

Londoni troopilise meditsiini ja hügieeni ülikooli (LSHTM) professor Sandy Cairncross nentis teadusajakirjas Lancet, et kuigi uurimust on teinud arvukalt teadlasi, ei ole mitte kõik osalejad täpselt ühel ja samal meelel.

Sellegipoolest leidis LSHTMi direktor professor Peter Piot, et töö näitab eelkõige seda, kuidas maailma terviseprobleemid on ajas muutunud. «Samuti tõestab see uurimus, millist progressi on tervishoius tehtud.» Suuri arenguid on tehtud ka vastsündinute ja sünnitajate suremuse vähendamisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles