Tervise arengu instituudi (TAI) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on möödunud aastate majanduse hea käekäik kasvatanud aasta-aastalt ülekaaluliste eestmiaalaste hulka.
Majanduse hea käekäik tõstis eestimaalaste kehakaalu
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
17. aprill 2009, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAI vanemteaduri Mare Tekkeli sõnul hakkas ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osa kasvama aastast 2000, mil algas majanduse kiire kasv. Enne seda, aastatel 1990-2000 eestlaste kehakaal vähenes.
Kõige värskematel andmetel on Eesti meeste seas ülekaalulisi 56 ja naiste seas 45 protsenti. Siiski jäävad need numbrid alla 1990. aasta tasemele, mil liigse kehakaaluga kimpus mehi oli kaks ja naisi 12 protsenti rohkem.
Ülemäärase kehakaalu kategooriasse lähevad TAI uuringutes kõik keed, kelle kehamassiindeks on suurem kui 25. Vahemik 25-29,9 tähendab ülekaalu ja alates 30st on tegemist rasvumisega.
Seos kaalu ja majandusliku heaolu vahel ilmneb selgelt meeste puhul – ülemäärase kaaluga isikute osa on meeste hulgas suurim kõige kõrgema sissetuleku korral.
Lisaks on viimastel aastatel nii meeste kui naiste seas kasvanud nende hulk, kelle igapäevane töö ei nõua suuremat kehalist pingutust.
Kuidas käesolev majanduskriis Eesti elanike kehakaalule mõjub, seda Tekkel öelda ei osanud. «Viimane uuring toimus 2008 kevadel, seega praeguse kriisi toime seal veel ei avaldu,» märkis ta.