Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud andmetel on ligikaudu pooled Eesti täiskasvanutest ülekaalulised. Samas võib TAI ülekaaluliste hulgas olla ka atleetvõimlejaid, sest liigitus on tehtud pelgalt kehamassiindeksi põhjal.
Kehamassiindeks kui ülekaalu ainus mõõdupuu?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
20. aprill 2009, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehamassiindeksi arvutamisel jagatakse kaal pikkuse ruuduga, kui tulemus on suurem kui 25, siis on tegemist ülekaaluga, tulemus, mis ületab 30, viitab juba rasvumisele. Sellise skaala on meeste kaalu hindamiseks välja töötanud maailma terviseorganisatsioon WHO.
Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul ei arvesta kehamassiindeks inimese kehatüübi ega vanusega, kuid on siiski üks üldiselt tunnustatud hindamiskriteeriumidest. Selle esmapilgul täpse skaala järgi ei ole tegelikult piiri tõmbamine normaal- ja ülekaalu vahele samuti alati ühene, näiteks üle 65-aastastel võib normaalseks kehamassiindeksiks lugeda ka 27.
Alternatiivse ülekaalu mõõdupuuna tõi Maser välja vöö ja puusaümbermõõdu suhte hindamise (waist-hip ratio ehk WHR). WHR peaks naistel jääma 0,7 ja 0,8 vahele, meestel on normaalne 0,9-1,0.
Eestis Kaalujälgijate töö üle võtnud Figuurisõbrad pööravad tähelepanu aga vööümbermõõdule - kuni 80 sentimeetrit naistel on hea, aga alates 88st suureneb südamehaiguste risk, kuna see näitab, et rasvkude on ladestunud siseorganite vahele ja ümber. Meestel algab ohtlik vööümbermõõt 102 sentimeetrist.