Kui 2011. aastal suri Eestis tööõnnetustes 19 inimest, siis mullu hukkus tööõnnetuse tagajärjel 13 inimest.
Töösurmade arv vähenes kolmandiku võrra
25. jaanuar 2013, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööõnnetuse tagajärjel hukkunute arv vähenes võrreldes 2011. aastaga esialgsetel andmetel 6 võrra 19-lt 13-ni. Kui 2012. aasta esimesel poolel registreeriti võrreldes 2011. aasta esimese poolaastaga rohkem töösurmasid, siis aasta teisel poolel hakkas registreeritud töösurmade arv võrreldes 2011. aastaga vähenema.
Seevastu on tunduvalt tõusnud tööl vigastada saanute hulk. Kui 2010. aastal sai tööl vigastada 3198 inimest, 2011. aastal 3722 inimest, siis eelmisel aastal oli see arv 3884.
Tööinspektsioon rõhutab, et need arvud on siiski veel esialgsed – ühe surmaga lõppenud juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel, samuti on täpsustamisel paljude vigastuste asjaolud, mistõttu võib lõplik arv küündida üle 4000 tööõnnetuse.
Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg ütles Postimehele, et tunneb rõõmu, et möödunud aastal vähenes töösurmade arv, kuid ainult ühe aasta andmetele tuginedes ei saavat siiski öelda, et see on püsiv tendents.
«Töösurmade põhjuseid analüüsides jääb silma, et paranenud on isikukaitsevahendite kasutamine,» lisas ta. 2011. aastal hukkus 4 inimest isikukaitsevahendite mittekasutamise tõttu, 2012. aastal hukkus samal põhjusel 1 inimene.
«Olukord on paranenud ka selles vallas, et turvalisuse tagamisega seotud elukutsete esindajatest (sh politseinikud, turvatöötajad, kaitseväelased) hukkus 2011. aastal 3 inimest, kuid mullu mitte ühtegi,» märkis Reisberg. «Ohutusnõuete rikkumine töötaja enda poolt põhjustas 2011. aastal 5 töösurma ning 2012. aastal 6 töösurma. Seega ka töötajad ise saavad palju ära teha, et töösurmasid vähendada.»
Tööõnnetuste arvu kasvul on Reisbergi sõnul kaks peamist põhjust. Esmalt see, et kuna masu on läbi saanud, siis on inimestel rohkem tööd ja sellega seonduvalt toimub ka rohkem tööõnnetusi.
«Teiseks võib loota, et tööandjad varjavad tööõnnetusi vähem ning teatavad nende toimumisest paremini, millele viitab kergete tööõnnetuste osakaalu tõus kõigi tööõnnetuste hulgas,» ütles ta.
Reisberg seletas, et masu ajal ja vahetult sellele järgneval ajal tõmbasid tööandjad kokku tööohutuse tagamiseks vajalikke kulutusi.
«Loodetavasti on nüüd olukord paranemas. Hea märk on see, et kui tööinspektor avastab töökeskkonnas rikkumisi, siis tööandjad ei kipu enam nii sageli vabandama, et nad ei saa neid kõrvaldada materiaalsetel põhjustel,» rääkis Reisberg. «Rikkumiste kordategemine on nagunii kohustuslik ning sellest kõrvalehiilimisega kaasnevad sanktsioonid.»