Naine süüdistab kukkumises logisevat haigla käimisraami

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käimisraamid ja ratastoolid.
Käimisraamid ja ratastoolid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

66-aastane proua väidab, et kukkus 19. oktoobril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) logiseva rulaatori tõttu kodarluu puruks, haigla sõnul oli tegemist õnnetusega.

«Läksin plaanilisele põlveoperatsioonile ja see õnnestus mul kenasti. Mulle toodi pärast lõikust füsioterapeut, kes ütles, et nüüd on vaja liigutada ja võimelda ning ta tõi mulle ka kõrge kõnniraami,» meenutas naine ja jätkas sündmuste kirjeldamist: «Aga see oli nii ligadi-logadi. Ma alguses muidugi ei vaadanud seda, elus esimene kord ikkagi. Raam oli vana ja selline pruuni värvi, kulunud, niisugune kehvakene. Ma tundsin küll, et logiseb.»

Paar päeva kõndis proua käimisraamiga, mida nimetatakse rulaatoriks, mööda haigla koridore. Õhtul tualetist väljudes toetas ta end raamile, mis seejärel järsult ümber paiskus. «Käru oli täiesti kruvidest lahti ja seal hakati kohe kruve kinni keerama. Olin sel hetkel veel veidi šokis,» jutustas proua.

Naisel tuvastati lahtine kodarluu murd – luu oli katki kolmest kohast. Kodarluu kinnitati lõikuse käigus metallplaadiga. Kuid juba detsembrikuus selgus, et operatsiooni käigus paigaldatud plaat on samuti katki läinud. 22. märtsil ootab prouat ees uus käeoperatsioon.

«Need kolm kuud on olnud ikkagi väga rängad. Ühepoolne jalg ja käsi on täiesti kasutuskõlbmatud. Käsi on siiani täiesti kõver,» lausus naine nördinult. 

«Patsient viibis ravil haigla ortopeediaosakonnas ning kahetsusväärselt ta tõepoolest kukkus rulaatorit kasutades. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga – tualettruumist väljudes jäi rulaator uksepiida taha kinni ning seetõttu patsient kaotas tasakaalu ja kukkus,» kinnitas PERHi kommunikatsioonijuht Inga Lill. 

Korras rulaator

Lille sõnul on juhtum fikseeritud patsiendi haigusloos, kuid seal pole märget, et kukkumine oli tingitud katkisest rulaatorist. Samuti pole meditsiinitehnika hooldamise eest vastutav teenistus saanud sel perioodil osakonnast ühtegi teadet rulaatorite või käimisraamidega remondivajaduse osas.

Regionaalhaiglas on praegu kasutusel 99 rulaatorit ja käimisraami. Rulaatorite ja käimisraamide vanus varieerub mõnest kuust kuni kümne aastani. «Vajadust uute rulaatorite soetamiseks hinnatakse igal aastal,» märkis Lill.

Kui osakond märkab, et rulaator vajab remonti, informeeritakse sellest Lille sõnul meditsiinitehnika eest vastutavat teenistust. Kõik remondivajadused fikseeritakse. Eelmisel aastal teostati rulaatorite remonte 26 korral.

«Haigla meditsiinitehnikale, sh rulaatoritele ja käimisraamidele, teostatakse korralisi hooldusi tootjate poolt määratud sageduses ja mahtudes. Seadmete korralised hooldused ja remondid teostatakse vastavalt hanke- ja hoolduslepingutele meditsiinitehnika firmade poolt või haigla oma jõududega vastavalt vastutusvaldkondadele vastava väljaõppega inseneride ja spetsialistide poolt,» lisas kommunikatsioonijuht.

66-aastane Nõmmel elav proua pöördus nädal aega tagasi ka Eesti Patsientide Esindusühingusse. Naise sõnul ei õpetatud talle ka haiglas pärast korduvaid operatsioone, kuidas ennast liigutada tohib ja kuidas abivahendeid kasutada.

«Eesmärk on ikkagi näidata seda, et järelravi on olnud puudulik. Isegi ideaalse operatsiooni puhul teeb saamata järelravi selle sisuliselt ebaõnnestunuks. Järelravi peab olema tõhus ja korrektne, kus kontrollitakse ka muuhulgas abivahendeid,» sõnas naine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles