Mure kehakaalu pärast algab juba lapseeas, näitavad Eestis tehtud uuringud. Kusjuures paljud tüdrukud peavad end ülekaaluliseks, kuigi nad seda tegelikult ei ole.
Iga neljas teismeline püüab kaalust alla võtta
5. veebruar 2013, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks tunneb üle 40 protsendi 9–10-aastasi lapsi uuringute andmetel muret paksuks minemise ees,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Taavi Hallik.
Nende psühhiaatrikliiniku laste ja noorukite ambulatoorsesse vastuvõttu pöördutakse söömishäire pärast viimastel aastatel üha sagedamini. Psühhiaater tõdes, et pöördujad on aina nooremad ning nende hulgas leidub üha halvemas seisundis lapsi ja noorukeid.
«Sagenenud on selliste juhtumite hulk, mis nõuavad haiglaravi, on ette tulnud isegi juhtumeid, et patsient on eluohtlikus seisundis ja võetakse otsekohe haiglasse sisse,» lisas Hallik.
Tüdrukud kriitilisemad
Paari aasta eest tehtud õppurite tervisekäitumise uuringus vastas 23 protsenti Eesti 13–15-aastastest, et on viimase 12 kuu jooksul dieeti pidanud või muutnud söömisharjumisi, et kehakaalu langetada. Samast uuringust selgub, et kaalulangetamisega tegelevad kõige usinamalt Tallinna teismelised.
Kuigi ülekaalulisi poisse on uuringu alusel märksa enam kui tüdrukuid, on kehakaalu langetamine levinud rohkem just neidude seas. Nii vastas sellesisulisele küsimusele jaatavalt iga kolmas tüdruk, samas kui poiste seas oli neid kõigest 12 protsenti.
«13-aastaste seas on erinevus tüdrukute ja poiste vahel umbes kahekordne, 15-aastaste seas kolme-neljakordne, sest vanemaks saades tüdrukutel soov kaalust alla võtta suureneb, poistel aga väheneb,» kommenteeris uuringu tulemusi selle Eesti koordinaator Katrin Aasvee. Teistes uuringus osalenud riikides on suundumus sama.
Kui aga võrrelda viimase uuringu andmeid 2002. aasta omaga, siis toona oli kaalulangetajaid Eestis nii tüdrukute kui ka poiste seas vähem.
Uuringust selgub veel, et tüdrukud on oma kehakaalu suhtes väga kriitilised ning peavad end sageli ülekaaluliseks, kuigi nad tegelikult seda ei ole.
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatri Taavi Halliku sõnul avalduvad söömishäired anorexia nervosa ja buliimia nervosa tavaliselt teismeeas või 20ndate eluaastate alguses. Kõige sagedamini haigestutakse 13–14- ja 17–18-aastaselt.
«Söömishäire algab aga tavaliselt mitu aastat varem, tüüpiliselt 8–12 aasta vanuses, mil kehakaal tõuseb teemaks ning kujuneb välja kõhnust väärtustav suhtumine ja hirm rasvumise ees. Häirele iseloomulik käitumismuster lisandub aastaid hiljem,» selgitas arst. Halliku sõnul on söömishäire avaldumisel suur osa nii geneetilisel eelsoodumusel kui ka keskkonnal.
«Välistest teguritest mängib kindlasti rolli ühiskonna ja meedia peale surutud ebamõistlik kehaideaal. Nii kodused kui ka kooliprobleemid võivad avalduda patoloogilise söömiskäitumisena,» selgitas Hallik.
Ülekaalulist kiusatakse
Söömishäire ravi sõltub arsti sõnul tüsistuste raskusest. «Patsiendil peaks kontakt spetsialistiga säilima, kuna kogu eluks jääb oht, et ta reageerib stressile patoloogilise söömiskäitumisega,» toonitas ta.
Saue gümnaasiumi 8.a klassi tüdrukud kinnitasid esialgu ühest suust, et nemad dieeti ei pea ega tee seda ka nende sõbrad. Samas tunnistasid nad, et päris ükskõiksed nad oma kehakaalu suhtes ei ole.
«Ikka on mure, et ollakse liiga suur, ja tahetakse olla ilusam, aga enamasti jääb see lihtsalt jutuks,» ütles 14-aastane Liis-Marleen Verilaskja.
Ta klassiõe, 15-aastase Andra Patricia Vaarmaa sõnul sööb üks ta tuttav iga nelja tunni tagant väikeste portsude kaupa. «Tal on nii kombeks,» nentis neiu. Ka ta ise püüab aeg-ajalt rasvaseid toite mitte süüa. «Ma ei pea dieeti, mul pole lihtsalt nende järele isu. Aga nädala pärast söön jälle rämpstoitu,» sõnas ta.
Kuigi ülekaalulisi lapsi tüdrukute hinnangul koolis palju pole, tunnistasid nad, et ega selliste laste elu koolis kerge ole. «Neid kiusatakse – eriti 6. ja 7. klassis,» rääkis Getter. Liis-Marleeni arvates on kiusamise põhipõhjus ennekõike see, et poistel on vahetunnis igav.
Tüdrukute bioloogiaõpetaja Evelin Kristini hinnangul nende koolis ülekaalulisuse probleemi pole. «Meil on suure ülekaaluga lapsi, aga see pole seotud vale toitumise, vaid terviseprobleemidega,» täpsustas Kristin.
Õpetaja kinnitusel huvitab tervisliku toitumise teema lapsi ja nad teavad sellest üsna palju. Mitte alati ei teadvusta lapsed aga, et puuviljad ei asenda menüüs köögivilju ning alati ei mõelda ka selle peale, et Eesti jogurtites on palju suhkrut.