Kui Belgias söövad ligi pooled teismelised iga päev köögivilju, siis Eestis teeb seda vaid iga viies. Mitte üheski Euroopa riigis ei söö lapsed nii vähe köögivilju kui meil.
Eesti lapsed on Euroopas kõige nirumad köögiviljade sööjad
13. veebruar 2013, 00:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lapsed söövad hästi porgandit, värsket kurki, tomatit ja värsket kapsast, natukene vähem maitsevad paprika, lillkapsas, valge- ja punane redis. Väga vähe süüakse varssellerit ja kaalikat,» rääkis 48 kooli sööklat teenindava Baltic Restaurants Estonia teenindusdirektor Ülle Promet. Nende ettevõtte kogemuse kohaselt meeldivad algklasside lastele rohkem toored köögiviljad ja vanemad õpilased söövad neid paremini töödelduna.
Prometi sõnul eelistavad õppurid selliseid toite, mida süüakse ka kodus nagu viinerid, pihvid, ja muud kiireltvalmivad pooltooted. Ei armastata köögivilju sisaldavaid vormiroogasid ja hautisi ning maksast valmistatud toite. Samuti ei meeldi lastele kala- ja hernesupp, hästi süüakse aga frikadellisuppi, seljankat ja boršisuppi.
Tervise Arengu Instituudi osalusel valminud rahvusvahelisest laste terviseuuringust selgus, et Eesti 11– kuni 15-aastastest õpilastest sööb iga päev puuvilju keskmiselt vaid iga neljas, köögivilju iga viies. Keskmiselt söövad lapsed puu- ja köögivilju kaks kuni neli korda nädalas. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega, ei söö lapsed üheski riigis nii vähe köögivilju kui Eestis.
Kõige enam süüakse iga päev köögivilju Belgias, kus 13- ja 15-aastaste puhul on iga päev koogivilju tarbivate õpilaste protsent ligikaudu kolm korda suurem kui Eestis. Kui vaadata eraldi eesti ja muu kodukeelega noori, siis selgub, et muu kodukeelega õpilaste seas on igapäevane puu- ja köögiviljade söömine rohkem levinud.
Samuti mõjutab puu- ja koogiviljade söömist pere majanduslik olukord. Parema majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste hulgas on rohkem neid, kes söövad vähemalt korra igal päeval puu- ja koogivilju.
Iga päev puu- ja köögivilju söövaid õpilasi on kõige rohkem 11-aastaste hulgas ning vanuse kasvades jääb neid iga aastaga vähemaks. Mida vanemaks saadakse seda rohkem söövad tüdrukud puu- ja köögivilju, samas kui poiste seas nende söömine väheneb märgatavalt.
Täpsemalt saab Eesti koolilaste tervisekäitumisest lugeda homsest Postimehest.