Alkohol hävitab soomlaste maksad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome turistid viinarallil Tallinnas.
Soome turistid viinarallil Tallinnas. Foto: Küllike Rooväli

Põhjanaabrid on mures, sest maksatsirroosi sureb üha rohkem inimesi, pealegi talub nende maks uuringute kohaselt alkoholi halvemini kui teistel eurooplastel.




«Suurema osa soomlaste maksatsirroosisurmade põhjuseks on alkohol,» kinnitas Helsingi keskhaigla gastroenteroloogiakliiniku peaarst Martti Färkkila ajalehele Helsingin Sanomat.
Lisaks on tema sõnul mängus veel kaks tegurit – diabeet ja ainevahetushäired, mis samuti sagenevad, kuna rasvumine muutub üha suuremaks probleemiks.

Maksatsirroosurmade kasvu statistikas jäävad soomlaste selja taha isegi vanad veinimaad, mis varem maksahädadega kimpus on olnud, kuid kus nüüd tsirroosisurmade arv väheneb. Kasvab see lisaks Soomele veel Taanis ja Suurbritannias. Helsingin Sanomate sõnul on tsirroosil ka teisi põhjuseid peale alkoholi, kuid nende mõju on siiski tunduvalt väiksem.
Alkoholist põhjustatud maksahaigus tappis tunamullu Soomes 1145 inimest, aastal 2001 oli ohvreid 602.

Arstide andmed näitavad soomlaste õnnetuseks ka seda, et põhjanaabritel tekib alkoholist maksatsirroos kergemini kui paljudel teistel rahvastel.  Soomlased haigestuvad surmaga lõppevasse maksahaigusse väiksemate alkoholikoguste tarvitamise järel kui näiteks hispaanlased. Kui aga juua sama palju kui näiteks iirlased, kahjustub soomlase maks enam.

Färkkila on kurba statistikat oma silmaga haiglas näinud. «Noorimad tsirroosipatsiendid on lausa alla 30-aastased,» ütleb ta. Eriti palju tuleb maksahädadega haiglasse aga 35–40-aastasi inimesi, noorimad alkohoolsesse maksahaigusse surnud on 20-aastased mehed.

«Haiglas on palju 40-aastasi naisi, kes on oma maksa ära joonud. Selleks pole vaja rohkem kui paar klaasi veini päevas,» kommenteeris arst. Tema sõnul saabub haiglasse patsiente, kes pole kunagi olnud päris purjus. Aju harjub alkoholiga ära, kuid maks ei pea sellest hoolimata vastu.

Alkoholitarbimise pärast tõsiselt muret tundvas Soomes on alkohol nii naistel kui meestel tööealiste inimeste hulgas surmapõhjus number üks. Kõigisse alkoholist põhjustatud haigustesse ja alkoholimürgitusse suri 2007. aastal peaaegu 1800 15–64-aastast soomlast.

Maksatsirroos
•    Maksatsirroos tähendab maksa pöördumatuid muutusi – selle normaalne ehitus on tugevalt häirunud ning rakud, mis muidu vastutavad üle tuhande aine sünteesi või ümbertöötamise eest, on asendunud sidekoega.
•    Ei maksakahjustus ega ka maksatsirroos ei pruugi haigele kaua aega tunda anda.
•    Alkohoolsesse maksahaigusse suri 2007. aastal 237 ja 2001. aastal 176 eestlast.

Kommentaar

Triin Remmel
Ida-Tallinna keskhaigla gastrokeskuse juhataja:

Naise jaoks on maksale kahjulik alkoholiannus 20 grammi absoluutset alkoholi ja mehele 40 grammi absoluutset alkoholi päevas. Umbes 10–20 protsendil patsientidest, kes ületavad neid piire, kujuneb välja alkohoolne maksatsirroos. Kindlasti on osaliselt süüdi ka geenid ja naised on ka vastuvõtlikumad raske alkohoolse maksahaiguse tekkele. Teiseks sagedasemaks maksatsirroosi põhjuseks on viirused, eelkõige C-hepatiit.

Alkoholi kuritarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Aina rohkem näeme ka enda keskuses just noori alkohoolse maksakahjustusega haigeid.

Meie viimase kolme aasta statistilised andmed on siiski üsna stabiilsed. Ainult kümme protsenti Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogiakeskusse hospitaliseeritutest moodustavad alkohoolse maksahaigusega haiged. Kindlasti jagub alkohoolse maksahaigusega haigeid ka sise- ja kirurgiaosakondadesse, osa neist ei jõua arsti juurde kunagi.

Samas julgen prognoosida, et õiged alkoholitarbimise viljad on Eestis veel noppimata. Selleks võiks kuluda veel 10–15 aastat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles