Ühiskonnas ei teadvustata mäluhäirete tõsidust

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäluhäirete tõsidust ei teadvustata.
Mäluhäirete tõsidust ei teadvustata. Foto: SCANPIX

Mäluhäireid peetakse peamiselt vananemisega kaasnevaks normaalseks nähtuseks, mitte haiguseks, mille puhul on vaja abi otsida.

Projekti «Toetav ja turvaline keskkond mäluhäiretega inimestele» lõpukonverentsil tõdeti, et ühiskonnas ei teadvustata piisavalt mäluhäiretega seonduvaid probleeme.

Projekti eesmärgiks oli toetada mäluhäiretega inimeste ja nende omaste toimetulekut ning tõsta nendega töötajate teadlikkust dementsusest ja sellega kaasnevatest probleemidest.

Projekti käigus viidi läbi uuring kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate seas, millest ilmnes, et nendest sotsiaaltöötajatest, kellel on omandatud erialane kõrgharidus, oskab toetada mäluhäiretega inimesi 60 protsenti, kuid nendest, kellel sotsiaaltööalane koolitus puudub, ainult 15 protsenti. Samuti nenditi, et on suur vajadus vastavasisulise täienduskoolituse järele.

Lisaks viidi läbi fookusgrupi intervjuud eakate ja nende omastega. Intervjuudest selgus, et mäluhäireid peetakse peamiselt vananemisega kaasnevaks normaalseks nähtuseks, mitte haiguseks, mille puhul on vaja abi otsida. Sotsiaaltöötaja rolli mäluhäiretest tingitud toimetulekuraskuste leevendamiseks ei osatud näha.

Projekti Eesti-poolse partneri, Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari sotsiaaltöö ja täiendusõppe osakonna juhataja Maiu Kauberi sõnul on oluline sotsiaaltöötajate teadlikkuse tõstmine – rahvastiku vananemise tõttu on vanemaealisi kliente sotsiaalvaldkonnas üha rohkem ning sageli avalduvad mäluhäired toimetulekuraskustes, millega jõutakse enne arsti just sotsiaaltöötaja juurde.

Projekti käigus töötati välja 160-tunnine täienduskoolituse õppekava, mis käsitleb erinevaid mäluhäiretega inimestega seonduvaid aspekte suhtlemises, teenuste korralduses, õigusküsimustes jm. Lisaks koostati sotsiaaltöötajatele vastavasisuline õppematerjal «Märka mäluhäire taga inimest». 

Projekti tulemusena valmis käsiraamat «Kui lähedasel on mäluhäired» mäluhäiretega inimeste omastele, kus antakse praktilisi nõuandeid, kuidas muutunud olukorraga toime tulla. Lisaks koostati teavitusmaterjal laiemale avalikkusele, kuidas ära tunda mäluhäirega inimest ja temaga käituda, samuti eakatele mäluhäiretest ning mälu ja toimetuleku seostest.

Teemavaldkonna ekspertide arutelude tulemusena koostati Sotsiaalministeeriumile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja eakate huvide eest seisvatele organisatsioonidele ettepanekud, kuidas oleks ühiskonnas võimalik mäluhäiretest tingitud probleeme leevendada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles