Puukborrelioosi levikult Eestimaa ohtlikemal saarel Muhumaal asuvas Külasema külas põdes eelmisel suvel seda haigust suur osa elanikest. Risto Berendson käis asja lähemalt uurimas.
Puugid nakatasid pooled Muhu küla elanikest
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
18. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muhus leviva viiruse tõttu viimase paari aastaga borrelioosi alal vaat et Eesti suurimaks spetsialistiks saanud perearsti Lea Uutsalu sõnul tekkis tal mulluse puhangu ajal seoses Külasema elanikega idee.
«Mõtlesin, et neid võiks borrelioosivaktsiini tarbeks kohe terve küla kaupa testida, sest olukorda, kus lühikese aja jooksul pool külaelanikest haigestub, pole varem olnud,» ütleb Uutsalu. «Seal pidi olema mingi konkreetne põhjus, miks puugid just Külasema kandis väga mürgised olid.»
Inimesed kardavad
«Ma pidin eelmisel aastal selle haiguse pärast suisa otsad andma,» meenutab Külasemas vaid suviti elav saarlane Laivi Mätas. «Vererõhk oli kõrge, jalad valutasid.»
Kust ta hullu tõve külge sai, Mätas pakkuda ei oska. «Eelmine aasta oli mul viis-kuus puuki küljes,» ütleb ta. Ent see oli veel kergelt pääsetud, aasta varem pidi naine oma kehalt eemaldama üle paarikümne puugi.
«Ma otse kardan neid puuke,» tunnistab ta. «Kui muidu istusin ikka põllul rohides murule puhkama, siis nüüd ainult toolile. Ilmselt seetõttu pole mul sel aastal veel ühtegi puuki küljes ka olnud.»
Väikesel Muhu saarel on puuke tegelikult sama palju kui igal pool mujalgi Eestis. Nuhtluseks on puugid Muhus saanud seetõttu, et suur osa neist kannab borrelioosiviirust.
Ja lootust, et probleem väheneks, paraku õieti pole. Pigem vastupidi – ümberringi laiuv meri ainult võimendab väiksel territooriumil puugi populatsioonis vohavat borrelioosiviirust.
Mullu registreeriti saarel 51 borrelioosi nakatumist, see on ülekaalukalt Eesti suurim näitaja. Tänavu on nakatunute arv Muhus juba 12. See ei loe, et ligi 80 protsenti muhulastest on end vaktsineerida lasknud. Sest erinevalt entsefaliidist borrelioosi vastu vaktsiini ei ole.
«Ma täitsa kardan siin metsa minna,» ütleb kaks korda borrelioosi põdenud pensionär Meeli Oidekivi. Viimati oli Hellamaa külas elav naine haige tänavu jaanuaris.
«No minul võttis see haigus ikka jalad kohe täitsa alt ära,» ütleb kohalikku rahvatantsurühma juhendav Oidekivi. «Isegi trepist alla enam ei saanud käia. Ja pidev väsimus muudkui vaevas.»
Kui esimesel korral teadis naine väga hästi, kust ta nakatunud puugi endale külge sai – Vormsi saarelt –, siis viimasel juhul polnud Oidekivil õrna aimugi, kus ja millal nakatunud puuk teda hammustas.
Perearst Uutsalu sõnul on ligi kolmveerandi haigestumiste puhul lugu sama – inimesed ei pane tähelegi, et neil puuk keha küljes on.
«Kuni mingil hetkel hakkab see haigus avalduma,» ütleb ta. Uutsalu teab, millest räägib, on ka ise selle kurja haiguse läbi põdenud.
Borrelioosi sümptomid ei ole alati ühesugused. Mõni inimene tunneb end lihtsalt väsinuna, teisel on pidevalt pea paks. Enamik kurdab lihtsalt arstile liigeste või lihaste valu.
«Põhikaebus on jah, et liha luude peal valutab,» ütleb Uutsalu. Ise tundis ta haiguse ajal lihtsalt väsimust. «Mõtlesin, et see tuleb pidevast patsientidega suhtlemisest, aga kui proovid ära tegin, siis selgus, et olen hoopis borrelioosis,» ütleb perearst. Ka tema ei pannud tähele, millal ja kust puuk teda hammustas.
Hoopis omamoodi oli Uutsalu koolieas poja haiguslugu. Nimelt hakkas poisi õpetaja ühel päeval kurtma, et poiss on koolitundides apaatne.
«Istus lihtsalt tunnis ja oli vait. Ja hinded hakkasid halvemaks minema,» räägib Uutsalu. «Ega ta millegi üle kaevelnud. Kuid tegime proovid ära ja siis saimegi aru, mis viga.»
Perearsti sõnul põevad lapsed huvitaval kombel borrelioosi täiskasvanutest kergemalt. Raskeim juhtum tema 20-aastase perearstistaaži jooksul oli 15 aastat tagasi, kui üks tüdruk puugihammustuse tõttu suisa halvatuna voodisse aheldatud oli.
«Kuid ta paranes ja nüüd on kõik täiesti korras,» ütleb Uutsalu.
Täiskasvanutega on lood borrelioosi puhul keerulisemad. Ühe naise jaoks lõppes haigestumine Muhus eelmisel aastal koguni pimedaks jäämisega.
Tema täiskasvanud vend pääses märksa kergemalt – mõnda aega nägi mees asju lihtsalt kahekordselt. «Aga nägemine on tal nüüd normaalne, sest saime haigusele lihtsalt varem jaole,» tõdeb perearst.
Borrelioosi muudab ohtlikuks fakt, et haigus võib pärast puugihammustust jääda inimese verre veel mitmeks aastaks. Seetõttu ongi väga raske määratleda, millal inimene täpselt haigestus.
Üllatuslik kasv
Üldjuhul piirdub haiguse ravi 21-päevase antibiootikumikuuriga. Borrelioosi raskem variant on siis, kui inimene jääb neuroborrelioosi ehk väheneb tema tasakaalutaju ja tekivad muud närvisüsteemi häired.
Sellisel juhul järgneb kuni kolme kuu pikkune ravikuur, millest suur osa tuleb veeta haiglas. «Ja neuroborrelioosi juhtumeid on meil Muhus koguni kuni 20 protsenti borrelioosi haigestumistest,» nendib perearst.
Seda, et borrelioosiprobleem lähiajal laheneks, loota ei tasu. Kuigi Tšehhis käivad juba Euroopas leviva borrelioosi vaktsiini katsetused, läheb ravimi käibele laskmiseks aega veel vähemalt viis aastat.
«See, et borrelioosi haigestumiste arv viimasel kahel aastal Eestis nii palju kasvanud on, tuli kõigile üllatusena,» ütleb tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialist Jevgenia Epštein.
Epštein pakub välja, et ilmselt on selles süüdi üha soojenev kliima.»
Kas olete puugihammustuse hirmus muutnud oma harjumusi või võtate metsa minnes ohutusabinõud tarvitusele?
Borrelioos Eestis
• 2007. aastal 721 juhtumit.
• 2008 – 1423 juhtumit.
• 2009. aasta nelja kuuga 169 juhtumit.
• Borrelioosi levik on suurim Saare maakonnas – 362 haigestumist ehk 1598 haigestumist 100 000 inimese kohta – ja Hiiumaal –105 ehk 914 haigestumist 100 000 inimese kohta.
• Kõige enam nakatunuid oli mullu Muhu vallas (51), järgnesid Salme vald (44) Saaremaal ja Pühalepa vald (39) Hiiumaal.