Tallinna lastehaigla juht doktor Katrin Luts ütles, et haiglapersonal vaatab sageli imestusega, kuidas lapsevanemad on nõus pealtnäha teisejärgulise probleemiga ootama erakorralist arstiabi tunde.
Lastehaigla EMO-s tuleb vahel oodata neli-viis tundi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. aprill 2013, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla juht Katrin Luts ütles, et haigla vastuvõtuosakonna ehk erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormus on kõige suurem pealelõunast hilisõhtuni.
«Ühes tunnis võib pöörduda ka 11 kuni 12 haiget. See tähendab seda, et haiged hakkavad kuhjuma,» rääkis Luts. Tema sõnul on EMO-s päevi, kus ooteaeg arstile on neli-viis tundi. Enamasti on pöördumiste arv suurem nädalavahetuseti. Terve haigla peale on valves kolm-neli lastearsti, kuid sellest ei piisavat.
Esmaspäeval oli erakorraliselt lastearstile pöördujaid 91, kokku soovib erakorralist arstiabi umbes 200 last ööpäevas. Täna oli haiglas siiski üsna rahulik.
Piret Tiits koos 4-aastase Joonasega viibis haiglas kokku kaks ja pool tundi. Selle aja sees võeti poisilt analüüsid ja ta sai arstile. «Analüüsid väga suurt põletikku ei näidanud,» märkis Tiits. Tema sõnul on poja haigus pikka aega vindunud.
«Tegelikult on nii, et ma pidin täna minema uuesti perearstile, aga perearst tuli kella kahest. Joonasel tõusis palavik, mis palavikualandajaga alla ei läinud. Kuna perearstil oli nagunii tarvis vereproov teha, siis ma tulin lihtsalt varem siia,» rääkis Tiits.
Marge Kokk tõi erakorralise meditsiini osakonda oma 7-aastase tütre Eliisa, kes kannatas kõhugripi käes. «Tal tekkis vedelikupuuduse oht, siis me lihtsalt tulime kontrollima,» rääkis Marge Kokk.
Enne EMO-sse pöördumist helistas Kokk perearstile, kellele aga Eliisat enne haiglasse tulekut näitamas ei käidud.
Laps võib haiglast nakkuse korjata
«Ma sain siit nõuandeid, kuidas edasi toimida. Perearst andis ühed rohud, mis võiks sobida, aga tal tekkis kahtlus, et võib kaasneda veel lisahaigus. Siinsed arstid ütlesid, et seda ohtu ei ole ja võiks perearsti antud raviskeemile lisada mõned komponendid veel juurde. Kõik peaks saama korda,» rääkis Kokk.
Kokk viibis haiglas vaid tunni. «Suurepärane, mul ei ole ühtegi nurinat. Neil oleks õigus mind mitte vastu võtta, aga nad võtsid,» rääkis Kokk.
Samal ajal 7-kuuse palavikus Emma vanemad Tagne Kruuspan ja Alari Kadak otsisid esmalt abi perearsti infotelefonilt, seejärel perearstilt endalt. «Pöördusin perearstile ja perearst soovitas siia pöörduda, sest lapsel on väga kõrge palavik,» rääkis Kruuspan.
«Sageli lapsevanem ütleb, et helistas perearsti nõuandetelefonile ja sai esmase soovitusena pöörduda meie valvetuppa,» rääkis Katrin Luts. «Ma arvan, et väikeste laste puhul on see õigustatud. Päris väikest last ei ole võimalik nõustada telefoni teel,» usub ta.
Luts on selle poolt, et triaažiõed võiksid julgemalt soovitada lapsevanematel EMO-st koju minna kui õde näeb, et lapse probleem ei vaja erakorralist abi.
«Neid soovitusi ka antakse – osa inimesi on olnud väga tänulikud ja öelnud, et vaid seda ma kuulda tahtsingi. Aga me näeme ja imestame nende inimeste üle, kes kõrvaleseisjale praktiliselt olematu probleemiga on nõus istuma tunde ja tunde,» rääkis haiglajuht.
Ta paneb seejuures südamele, et rõhuv osa EMOs ootajatest kannatavad hingamisteede viirusnakkuste käes. See tähendab, et arstiabi ootav laps võib haiglast veel teise nakkuse korjata.
Ministeerium: haigeid on rohkem
Lutsu meelest peaks sotsiaalministeerium põhjalikumalt pöördumiste põhjuseid analüüsima, et järelduste põhjal muudatusi teha. «Inimesi ei ole ju meil rohkem, arste ka otseselt vähemaks ei ole jäänud,» rääkis Luts lisades, et ka perearstid on valmis inimesi vastu võtma ega saa aru, miks suur hulk haigeid otse EMOsse pöördub.
Lastehaigla on omal käel uurinud, mis põhjustel vanemad erakorralist abi otsivad. «Osa on siiski öelnud, et ei saa perearsti juurde kohe täna. Kui pakutakse homset aega, siis see ei rahulda. Osa inimesi umbusaldab perearste. Kolmas kontingent tahab teise arsti arvamust. Neljas kontingent ütleb, et haiglas on väga kiire ja kompaktne teenus. Ehk vajadusel võetakse kohe analüüsid ja vastused saab kiiresti teada,» rääkis Luts. Tegelikult ei ole aga valvetoas suurt aega süveneda lapse varasematesse probleemidesse.
«Kindlasti on ühiskond muutunud – inimeste elutempo on nii palju kiirem, et iga väiksemgi terviserike häirib rutiinset igapäevaelu. Me tahaks kohe kõik kiiresti terveks saada või vähemalt teada saada, mis viga on,» ütles Luts.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on vanusegrupis 1 kuni 4 aastat haigestumine 100 000 lapse kohta 14 aastaga tõusnud 1,5 korda. «Seega, ka lapse haiguse tõttu arsti poole pöördumiste arv on tõusnud. Kindlasti on selle taga ka vanemate suurenev märkamine, hoolimine ja muretsemine lapse tervise pärast,» ütles Normet.
Sotsiaalministeerium, haigekassa, perearstid- ning õed saavad tema sõnul teha teavustööd, et vanemad oskaksid lihtsamate tervisehäirete puhul ise tegutseda ja vajadusel õigesse kohta pöörduda.
«Lastehaigla saab teha ettepanekuid riigile erakorralise vastuvõtu võimekuse suurendamiseks. Näiteks kui palju oleks vaja personali ja eelarvet suurendada erakorralise meditsiini osakonnas,» lisas Normet.