Kui praegu töötavad perearstid veel ligi paarisajas asulas üle Eesti, siis perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiva kava järgi koonduks edaspidi enamik perearste vähemalt nelja kaupa ligi poolesaja asula või linna tervisekeskustesse. Sotsiaalministeerium taotleb vähemalt neljale perearstile töökohta pakkuvate tervisekeskuste rajamiseks järgmise nelja-viie aasta jooksul Euroopa rahakotist 20 miljonit eurot.
Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni sõnul on Eesti demograafilisi muutusi arvestades esmatasandi arstiabi ümberkorraldusega juba peaaegu hiljaks jäädud: küladest on lahkunud nii inimesed kui ka külatohtrid. «Kui meil on haiglavõrgustik, kiirabivõrgustik, siis selle kõrvale peab ehitama ka esmatasandi arstiabi võrgustiku,» lausus Ingerainen. Ta lisas, et see, kuidas Eestis perearstisüsteem loodi ja tekkis, ei olnud vale, aga aeg nõuab muudatusi.
«Kui plaanime perearsti teenust arendada ja suuri summasid investeerida, siis peame vaadet pikendama,» ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.
Perearstide selts saatis perearstikeskuste võrgustiku loomise kava paar nädalat tagasi perearstidele tutvumiseks ja täiendamiseks. «On perearste, kes muudatusi väga ootavad ja on valmis hommepäev ehitama hakkama, aga on piirkondi, kus ollakse muudatuste suhtes väga skeptilised,» rääkis Ingerainen senisest tagasisidest.
Mõnele poole jääb vaid õde
Kui vaadata esialgseid plaane ja võrrelda neid perearstide praeguse paiknemisega Eestis, tähendab see paljudes väiksemates kohtades perearstipraksise kadumist. Umbes 200 paiga asemel, kus praegu perearst töötab, jääks edaspidi alles sadakond – neist osa filiaalidena, kus kohapeal vaid pereõde. Teisalt näitab elu, et maal jääb ilma muutustetagi perearste üha vähemaks ning inimesed peavad leidma perearsti kaugemas ja suuremas keskuses.
Lääne-Virumaal asuva Väike-Maarja perearst Mall Lepiksoo kirjeldas oma piirkonna perearstide seisu nii: Väike-Maarjast ja ka selle ümbruskonnast on perearstid läinud kas täis- või osaajaga Soome tööle, läinud või minemas pensionile või on arsti tervis üles öelnud. «Minu nimistus on 2700 inimest ja ma olen terve talve üksi töötanud – väga raske, viirushaigusterohke talv on olnud,» ütles Lepiksoo.
Varem töötas Väike-Maarjas kolm perearsti, praegu töötab üks neist täiskohaga Soomes ja teine töötab veel nii siin kui seal.
Siiski on Lepiksoo õnnega koos, sest tema kõrvale tuleb tööle noor, praegu residentuuri lõpetav arst, kes on Väike-Maarjast pärit ja otsustanud koju tagasi tulla.
Lepiksoo sõnul on noore arsti maale tööle saamine suur erand, sest perearstidest residentide uuring on näidanud, et pea keegi neist ei taha maale kolida. Ingerainen tõdes, et tema teada ongi Väike-Maarja ainuke näide, kus noor arst on otsustanud maale tööle minna.
«Mu oma õetütar õpib ka perearstiks ja ta oli varem väga Eesti-usku, aga nüüd on käinud Soomes praktikal ja tema suhtumine on muutumas,» tõi Lepiksoo näite. «Põhjuseks patsientide positiivne suhtumine arsti ning perearstide töökorraldus. Näiteks on Soome tervisekeskustes iga päev tööl valvearst, kes tegeleb erakorraliste patsientidega,» rääkis ta, kirjeldades oma tööpäeva, kus lisaks end eelnevalt kirja pannud patsientidele tuleb üksi töötaval perearstil vastu võtta ka kiiret abi ja nõu vajavad emad oma beebidega. «Inimesed vananevad ning on haigemad kui aastaid tagasi, kui ma alustasin,» võttis Lepiksoo kokku.
Lepiksoo sõnul on perearstide koondumine paratamatu. Lääne-Virumaal peaks valmiva kava järgi peale Rakvere tervisekeskus tulema just Väike-Maarjasse. «Siin võiks tervisekeskus olla – tööd jagub vähemalt kolmele ja suuremat piirkonda arvestades isegi veel mõnele perearstile –, aga kas meil on arste, kes siia tööle tuleksid?» arutles Lepiksoo.
Koonduma kedagi ei sunnita
«Tervisekeskuses peaks koos töötama vähemalt neli perearsti, kelle nimistutes on kokku 6000 inimest. Neis keskustes võiks olla rohkem töötajaid kui vaid perearst ja pereõde,» selgitas Paluste. «Neis võiks olla ka ämmaemand, koduõde, füsioterapeut, koolitervishoid, apteegiteenus.»
Vähimatki plaani sundida praegu omaette töötavaid perearste keskustesse koonduma pole ning Ingeraineni kinnitusel, on arusaadav, et kavandatavad muudatused on paljude arstide jaoks valusad. «Tublid inimesed on pidanud siiani ise hakkama saama, nullist alustama, ise investeerima, on koos peredega oma praksise üles ehitanud – siis peab vaatama, et keegi haiget ei saaks,» rääkis Ingerainen. Muudatustest aga ei pääse, sest demograafiline olukord on aastatega nii palju muutunud – rahvastik vähenenud, vananenud, ümber kolinud.
«Perearst näeb ettevõtjana, et ta ei saa enam hakkama, sest nimistu on oluliselt vähenenud, siis peab koonduma,» lausus Ingerainen. «Midagi pole teha, aga rahvastikuteadlaste prognoosi järgi koondub 2035. aastaks üle poole rahvastikust Harjumaale,» tõi perearstide seltsi juht veel ühe argumendi.
Perearstid on seltsi juhtidele ette heitnud, et nüüd tahavad nemad ka maa inimestest tühjaks jätta. «See teeb ka mind kurvaks, et külad tühjaks jäävad, aga seda tuleb vaadata kui loodusnähtust,» ohkas Ingerainen.
Üks valmiva kava eesmärke ongi tagada, et kogu maa oleks perearstidega kaetud. Koondpraksised, mis muudaksid perearstitöö kergemaks ja ka kvaliteetsemaks, peaksid plaani ettevalmistajate arvates andma noortele arstidele kindlustunde, et ka Eestis ja maal on võimalik turvaliselt, end läbi põletamata arstitööd teha.
Tallinnas kavandatakse perearste ühendavaid tervisekeskusi igasse linnaossa. Esimene, katseprojektina valminud keskus on Õismäel – seal töötab nii patsientide kui ka arstide-õdede jaoks mugavates tingimustes 20 perearsti, kelle nimistutesse kuulub 40 000 inimest.