Eesti elanikkonnast on C-hepatiidi viirusesse nakatunuid ligi 1,5 protsenti ehk 20 000 inimest. Seoses ülemaailmse hepadiidipäevaga kutsub Eesti Gastroenteroloogide Selts inimesi üles end testima.
Eestis on üle 20 000 C-hepatiidihaige
19. mai 2009, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tähistatakse traditsioonilist ülemaailmset hepatiidipäeva, et tõsta inimeste teadlikkust viirushepatiitidest.
Enamik C-hepatiiti nakatunuist ei tea, et nad viirust kannavad, ometi on tegemist ohtliku haigusega, mille suhtes tuleks ennast regulaarselt testida.
Kindlasti peaksid oma tervist kontrollima need inimesed, kellel on tätoveering, kõrva-, naba- või muu rõngas, kellele on tehtud operatsioone või vereülekandeid enne 1994. aastat või kel on olnud kokkupuuteid verega. Samuti on ohustatud kõik, kes on narkootikume süstinud või kokaiini tarbinud.
80 protsendil nakatunutest kujuneb välja krooniline C-hepatiit, mida on nimetatud ka vaikseks tapjaks, sest haiguse kulg võib põhjustada tõsist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini.
«C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatatud vere kaudu. Krooniline C-hepatiit ei põhjusta enamasti haigusnähtusid, mistõttu nakatunud ei tunne end haigena ning seega avastatakse viirus sageli alles aastaid pärast nakatumist,» selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog ja Eesti Gastroenteroloogide Seltsi esimees dr Benno Margus.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on rohkem kui 180 miljonit inimest üle maailma nakatunud C-hepatiidi viirusega ja kuuluvad maksatsirroosi ja/või maksavähi riskigruppi. Ülemaailmselt mõjutab viiruslik C-hepatiit neli korda rohkem inimesi kui HIV.
Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse kuuendat aastat. Infot viirushepatiitidest ja testimisvõimalustest leiab aadressilt www.hepatiit.net.