Need tüütud suveputukad...

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahu, ainult rahu: suviste tüütute putukate vastu aitab rahulik meel ning õiged kaitsevahendid.
Rahu, ainult rahu: suviste tüütute putukate vastu aitab rahulik meel ning õiged kaitsevahendid. Foto: Liis Treimann

«Appi, emme, mulle ei meeldi loodus,» karjub metsaäärsel piknikul viieaastane linnapoiss, kelle ümber tiirutab suur parv herilasi, sääski ja muid tiivulisi.


Eriti suur kisa läheb lahti siis, kui laps kukub raevukalt kätega vehkides putukaid eemale tõrjuma ja üks tige herilane teda seepeale käsivarde suskab. «Rahu, ainult rahu!» ütleks selle koha peal ilmselt katuse-Karlsson, ja rahu soovitab säilitada ka Tallinna kiirabi koolitusõde Pille Tammpere.



«Linnainimestel on õpitud abitus palju suurem kui maainimestel,» nendib ta ja lisab, et paraku kipuvad paljudel ka lihtsad abinõud ununema või siis pole linnas kasvanud inimene neist kuulnudki, ning takkapihta olevat paljud väär­arusaamade kütkes.



PUUGID

Tavaline puugihammustus pole ohtlik, ent kahjuks kannab osa puuke haigusi. Levinumad neist on entsefaliit, mida saab kaitsesüstiga ennetada, ja borrelioos, mille vastu seni vaktsiin puudub.



Kui puuk hammustab ennast läbi naha ja hakkab verd imema, ei tunne inimene seda, sest puuk tuimastab veidi kohta, kuhu ennast kinnitab.



Kuidas toimida?

Puuk tuleb nahalt esimesel võimalusel eemaldada, selleks on apteekides saadaval spetsiaalsed pintsetid või puugitangid. Kui neid pole käepärast, võib proovida puuki niisama ära tõmmata – siin on abiks pikad küüned.



Proovige haarata puugist kinni võimalikult naha lähedalt, nii et saate putuka pea kätte. Kui eemaldub vaid tagumine osa, desinfitseerige nahapinda korralikult. Ärge määrige nahka õli, kreemi või võiga, sellest pole abi. Ja pärast puugihammustust pole mõtet ennast vaktsineerima tormata või koguni kiirabi kutsuda, sest tagantjärele süst ei mõju. Kui teid rünnanud puuk oli nakkusohtlik, olete nagunii juba nakkuse saanud ja sel juhul aitab vaid enese hoolas jälgimine.



Hammustuskoha punetamise või üldiste enesetundehäirete – palavik, peavalu, nõrkus – korral tuleb arstile kindlasti mainida, et teil on hiljuti puugiga tegemist olnud. Kahjuks on viimasel ajal sagenenud juhud, kus borrelioos ei anna tüüpilisi nähte. 



Kuidas ennast kaitsta?

Loodusesse minnes pange selga midagi heledat. Öeldakse küll, et teravalt lõhnavad asjad peletavad puugi eemale, kuid teaduslikku tõestust sellele ei ole. Puugid armastavad madalaid ja võsastunud kohti. Tehke endale selgeks, millises piirkonnas on suurem nakkusoht, kuid arvestage, et nakkust kandvaid puuke võib leiduda mujalgi.



SÄÄSED ja PARMUD

Inimesed taluvad eri putukate hammustusi erinevalt.  Sääsed pole viimasel ajal varasemast mürgisemad, pigem oleme meie nende suhtes järjest tundlikumaks muutunud.



Kuidas ennast kaitsta?

Kui sääse või parmu hammustusest tekib sügelev punn, siis aitab see, kui panete hammustuskohale midagi külma peale. Sügelust ja paistetust leevendavad piiritusepõhised lahused, lastele pakuvad apteegid spetsiaalseid vahendeid.



Kui sügelus on väga hull ja ei taha üle minna, võib kasutada apteekides vabamüügis olevaid antihistamiinikume ehk allergiavastaseid preparaate. Oluline on leida endale sobiv variant, kõik vahendid ei sobi kõigile.



Alati on mõistlik putukahammustusi ennetada, näiteks aitab loodusesse minejat kahekihiline matkajopp, millest putukad läbi ei pääse.


Putukatõrjevahendi sissehingamine pole kahjulik mürgi mõttes, küll aga võib sellel olla ärritav toime. Kui putukatõrjevahendid kipuvad allergiat tekitama, tasub kasutada lastele mõeldud vahendeid, mis, tõsi küll, on  kolm-neli  korda kallimad.



Soojalt maalt kaasa toodud kangete moskiitotõrjevahenditega on see häda, et neil ei pruugi olla kirjas täpset toimeainet ja vahend võib osutuda ohtlikuks. Teadke, mida kasutate, sest kui toimeaine pole teada, siis ei saa ka kiirabi aidata.



MESILASED ja HERILASED

Raskem allergiline reaktsioon tekib vaid neil, kes on mesilasmürgi suhtes allergilised. Neid inimesi pole palju, tavaliselt on nad ohust teadlikud ja ennast ka vastavate ravimitega varustanud – kiirabi ei pruugi ju alati õigel ajal kohale jõuda...


Kui üliallergilisus väljendub ka seoses mõne muu toimeainega, mis on seotud mesilasmürgiga, näiteks õietolmuga, hoiduge mesilaste eest ja hoidke ravimid alati käepärast.



Kuidas toimida?

Nõelamisest tekkiv punetav laiguke ei ole ohtlik. Kui siiski tekivad hingamis- või neelamisraskused või paistetavad huuled üles, võiks võtta allergiavastase tableti ja kutsuda kiirabi. Värske õhk mõjub samuti hästi, aga allergiavastased tabletid ja desinfitseerimisvahendid pole kindlasti liiast.



Mesilase ja herilase nõelamine on enamasti ohtlikum näo piirkonnas. Kui nõel satub suhu või huule piirkonda, võib tekkida turse. Turset alandab jääkuubiku imemine või lihtsalt külm vesi. Kui jääd pole käepärast, sobib ka mõni muu külmikust võetud asi, mis keerata puhta marli sisse ja panna seejärel nõelamiskohale.



Arvestage, et mida kiiremini allergiline reaktsioon tekib, seda ohtlikum see on, ja vastupidi. Halb on see, kui mesilase- või herilasesutsakaid on palju.



USSID

Eestis elab looduses ainult üks mürgine uss – rästik. Teised roomajad võivad küll salvata, aga ägedat reaktsiooni ei tekita.


Rästiku salvamisel seevastu on vereloomet kergelt lagundav toime. Täiskasvanut hammustavad roomajad enamasti jalga või kätte, lastel võivad salvamiskohad olla erinevad.



Kuidas toimida?

Tegelikult ei peagi midagi eriti tegema. Mürk on organismis sees ja meie peame aitama tal sellega toime tulla. Alati ei anta ka haiglas vastumürki, vaid püütakse organismi puhastada ja toetada.



Hammustuse piirkonnas tuleb säilitada nn rahulik tsoon. Ärge pange peale midagi külma või kuuma ega ka žgutti. Ja vanarahva soovitused, nagu hammustuskohta haava tekitamine või vere väljaimemine, tasub üldse ära unustada.



Katke hammustuskoht kinni ja hoidke seda allpool südame piirkonda võimalikult liikumatult. Kutsuge kiirabi või viige võimalusel kannatanu ise haiglasse.


Igaks juhuks ärge jooge enne arstiga nõu pidamist ja ärge sööge magusat. Sama reegel kehtib traumade korral – kui on vaja sekkuda kirurgiliselt, lükkavad joogid ja magus protseduuri edasi, nii et suhkruvesi pole sugugi õige valik.


Kui olete metsas üksinda, siis katsuge pigem helistada ja kellelegi oma asukohta kirjeldada, kui omal jõul liikuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles