Mina-vormi ja enesekohasete asesõnade sage tarvitamine viitab suhtlemisprobleemidele ja depressioonile, näitasid Saksamaa Kasseli ülikooli uurijad.
Masendus paneb mina-vormi kasutama
7. mai 2013, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurija Johannes Zimmerman tegi intervjuusid psühhoteraapiapatsientidega, kel olid erinevad probleemid alates söömishäiretest kuni ärevuseni, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Kõik vabatahtlikud katsealused täitsid depressiooni mõõtva küsimustiku ja hindasid enda käitumist võrdluses teiste inimestega. Selgus, et mida rohkem kasutasid inimesed rääkides mina-vormi, seda depressiivsemad nad olid. Samuti olid neil suhtlemisraskused, näiteks võisid nad otsida liigselt tähelepanu. Meie-vormi eelistajad olid suheldes pigem tagasihoidlikumad, samas abistasid nad meelsasti teisi.
Loe lähemalt Novaatorist.