Vabatahtlikud arstitudengid rääkisid sel kevadel põhikooli õpilastele 12 koolis tervislikust toitumisest. Interaktiivsed loengud «Terve koolitoit, iga päev!» osutus nõnda edukaks, et mõned koolilapsed lubasid Coca-Cola ja kartulikrõpsudega igavesti hüvasti jätta.
Keskpäeval on Jakob Westholmi gümnaasiumi aulasse kogunenud palju poisse-tüdrukuid. Nende ees seisavad kuus särtsakat arstitudengit, neli neiut ja kaks noormeest. Arstiteadusüliõpilaste seltsi liige ja loengusarja projektijuht Martin Reim tutvustab tiimi põgusalt. Seejärel astub publiku ette tiimi liider Merle Väli, kes kutsub koheselt kuus koolilast klaveri juurde ja palub loetud sekundite jooksul valida välja neli pilti toiduainetest, mis neile kõige enam maitseb. Need asetatakse joonistatud toidupüramiidi peale, kõige maitsvamad alumisse lahtrisse ja vähemmaitsvamad tippu.
Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Selgub aga, et tordid ja šokolaadid võiksid kindlasti kõrgemal olla ning teraviljatooteid valikus nagu väga ei olegi. Esmakordselt on ülevalt eelviimasele astmele sattunud juust, päris tipus seisab aga nukralt üks õunake.
«Ahhaa!» mõtlevad tudengid, «tuleb harida!» Nii nad räägivadki tervisliku toitumise põhitõdedest: milleks ja millistes kogustes on vajalikud süsivesikud, rasvad ja valgud, ja mis vahekorras tuleks süüa hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.
Ekraanile ilmub pilt pisikesest punnkõhuga afroameeriklasest. Õpilased teavad – poisil on valguvaegus, mistõttu on vesi peamiselt kõhuõõnde kogunenud.
Tudeng Martti Vaske soovitab süüa kodujuustu, kuna see sisaldab meie organismile olulisi asendamatuid aminohappeid. Veel soovitab ta jogurtit, milles on B2 vitamiin. «Kui te näete, et mõnel klassikaaslasel nahk kestendab või tal on suunurgad katki, siis suure tõenäosusega on tal just B2 puudus,» õpetab Vaske.
«Pett teeb ka head, kuna sisaldab vitamiine, sobib hästi janukustutajaks ning selles olev vesi imendub hästi,» selgitab Vaske. Ja munad! Need on head. Räägitakse, et rohkest munade söömisest kolesteroolitase tõuseb, mistõttu ei tarvitse nende söömine olla tervisele kuigi hea, ent Vaske lükkab väite ümber: «Muna on igati kasulik! Küsimus on selles, kui palju kolesterooli muna sisaldab ja kui palju inimene sellest kätte saab ehk te võite päevas ka kümme muna ära süüa ja ikka kolesterool ei tõuse, küll aga võite korraliku kõhukinnisuse saada.»
Eraldi võtab ta ette ka rasvad. «Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras,» räägib ta ning viib õpilaste sekka suure musta reisikohvri. «Kui te sööksite aasta jooksul iga päev ühe 100-grammise paki kartulikrõpse, siis saaksite ainuüksi krõpsudest 13 kilogrammi rasva aastas. Just nii palju see kohver kaalubki.» Publik ohkab...
Loengu lõpuosas küsivad tudengid, kes söövad koolitoitu. Suur osa tõstab käed, kuid jätkub ka neid, kes seda ei söö. Tudengid kaasavad reipal häälel publikut, käib aktiivne küsimine-vastamine. Sellise kaasaegse ja teaduslikel seisukohtadel põhineva toitumisalase loengusarja lõi Eesti üks suurimaid koolitoitlustajaid Baltic Restaurants Estonia AS koostöös MTÜ Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga.
Suhkrukogused jookides üllatavad
Loengusarja projektijuht Martin Reim on ettevõtmisest vaimustuses. «Hästi lahe on näha, kuidas endalegi olulised teemad publikut köidavad!» tõdeb ta. «Näiteks pakkus õpilastele suurt huvi suhkrukogus energiajookides (ja ka teistes jookides) ning nende kahjulik mõju, vot kus alles selle peale pead tõusid! See on üldse väga popp teema, kuna just meie sihtrühm joob täna aina suuremaid ja kangemaid energiajooke. Ent huvi pakkus ka dieete puudutav info ja üleüldse erinevad põnevad faktid toitumisest,» räägib noormees.
Kui arstiüliõpilaste selts koolitoitlustaja firmalt ettepaneku sai, lõid Reimi sõnul rahvatervise töögrupil silmad särama. «Just see, et saame midagi tõsiselt suurt ja olulist ära teha,» märgib Reim. Ta lisab, et tänapäeva noored on meeletus meedia ja interneti infokülluse meelevallas, milles leiduva toitumisalase materjali sisu pole alati piisavalt pädev.
«Just selles tohutus info ja toitumisalaste seisukohtade müras orienteerumiseks panimegi koostöös erinevate toitumisalaste Eesti spetsialistidega noorte jaoks kokku loengu, mis sisaldab kõige olulisemaid toitumisalaseid baasteadmisi. Lisaks kasutasime rohkelt igapäevaelulisi praktilisi näiteid, et teemad haakuks noorte argipäevaste valikutega ja oleks neile tuttavad ning hoomatavad,» kommenteerib arstitudeng loengusarja sündi ja kontseptsiooni.
Rämpstoidust lubati loobuda
Saku gümnaasiumi kohviku juhataja Margit Peterson kuulab Jakob Westholmi gümnaasiumis loengut juba teistkordselt. Sakus käisid noored vaabruarikuus. «Nii õppurid kui ka õpetajad andsid väga positiivset tagasisidet ja ka mina ise sain mälu värskendada, näiteks taimetoitlusega seotud faktide osas,» rõõmustab Peterson. «Meie seitsmenda klassi õpilased ütlesid, et nemad ei tahagi enam Coca-Colat ega kartulikrõpse ning lubasid nüüd igati tervislikumalt toituma hakata,» lisab Peterson.
Kohe varsti pärast külalisloengut tegi aga Saku gümnaasiumi õpilasesindus ettepaneku alustamaks koolis hommikusöögi projektiga. «Ja nii me pakumegi nüüd hommikuks einevõileibu ja putru, põhiliselt ikka putru. Kui alguses olid huvilisteks peamiselt õpetajad ja gümnasistid, siis nüüd ka põhikooli õpilased,» lausub Peterson, kelle sõnul on nende koolis väga populaarseks kujunenud ka toorsalatid, mida tõstetakse taldrikule kohe kuhjaga.
Soov tõsta koolikokkade prestiiži
Baltic Restaurants Estonia AS tegevjuht Rita Reimil on hea meel, et koostööprojektina sündinud loeng on osutunud nõnda edukaks, ja et koolid ning õpilased on selle hästi vastu võtnud.
«Meie kui toitlustaja jaoks ei ole oluline vaid eine valmistamine, meie soov on ka koolinoori harida ja nende toitumisalaseid hoiakuid ja teadmisi kujundada, mistõttu tundsime ka vajadust midagi suuremat ette võtta,» ütleb ta.
Reim lisab, et läbi loengusarja oli üheks oluliseks eesmärgiks tõsta koolikokkade prestiiži. «Kokad on pidevalt eesrindel ning nad ei ole ära teeninud mõnede õpilaste rahulolematust. Kokad on ju vaeva näinud ja toidu valmistanud, seega soovisime läbi loengute näidata, kuidas toidumenüü sünnib, et õpilased oleksid tänulikumad ja hindaksid nende tööd rohkem,» rääkis Reim.
Naise kinnitusel hinnatakse koolitoidu olulisust üha rohkem. Tagasisideküsitlustest selgus, et pärast tudengite poolt läbi viidud loenguid on hakanud rohkem kooliõpilasi koolitoitu sööma. Seega on töö vilja kandnud, leiab Reim. «Küsisime, kas pärast loengusarja on ka oma toitumisharjumusi muudetud ning jaatavalt vastanute protsent oli uskumatult suur,» rõõmustab Reim, kelle sõnul vaimustas koolilapsi eelkõige see, et tudengid neile nõnda arusaadavalt asja selgitasid.
Reim ütleb, et kui koolidel ja noortel jätkub loengusarja vastu huvi ja arstiteaduskonna üliõpilastel on õpingute kõrvalt aega ja soovi projektiga jätkata, siis omalt poolt püüavad nad ka tulevikus ettevõtmisele õla alla panna.
Kõik arstitudengid said enne loengute läbiviimist ettevalmistuse tervisearengu instituudi ekspertide poolt koolitoidu, suhtlemise ja psühholoogia vallas. Loengumaterjali vaatas üle nii TÜ meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kui ka tervisearengu instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi. Igapäevaste koolinoorte toitumisalaste probleemide ja niiöelda müütide kaardistamisel olid abiks Baltic Restaurants Estonia aastaid igapäevaselt koolitoitlustusega tegelevad spetsialistid.