Rohelise tee ekstrakt võib aidata leukeemiaravis

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roheline tee
Roheline tee Foto: Studio Eye/Corbis

Rohelises tees sisalduva kemikaali kliinilistel katsetustel leukeemia raviks jõuti positiivsete tulemusteni.


Katsetes selgus, et kroonilist lümfoidset leukeemiat põdevad patsiendid taluvad kapslina manustatava kemikaali epigallokatehhiin-galaat (EGCG) kõrgeid doose küllalt hästi ning kolmandikul patsientidest vähenes lümfotsüütide arv, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

«Me näitasime, et patsiendid taluvad rohelise tee ekstrakti väga suurtes doosides ning paljudel ravimit tarbinud inimestel taandus krooniline lümfoidne leukeemia mingil määral,» ütles uurimuse juhtivautor hematoloog Tait Shanafelt.

«Suuremal osal uurimuses osalenud suurenenud lümfisõlmedega inimestest vähenes lümfisõlmede suurus 50 protsendi võrra või rohkemgi.»

Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) on üks levinumaid leukeemia vorme, millele pole ravi siiani leitud. Vereproovide abil on võimalik haigust küll varakult diagnoosida, kuid seejärel seisneb arstide tegevus vaid haiguse edenemise jälgimises.

Peaaegu pooled haigestunutest põevad haiguse agressiivset vormi, mis viib kiiresti enneaegse surmani. Teadlased loodavad, et EGCG võimaldab kombineerituna teiste meetoditega haigust isegi ravida, kirjutas Physorg.

Hetkel tegeldakse juba kliiniliste testide teise faasiga, kus kõik osalevad patsiendid saavad esimeses katses kasutatud doosidest kõrgeimat. Kliinilised testid on viimaseks arenduseks projektis, mille alguses uuriti rohelise tee ekstrakti mõju vähirakkudele.

Kui laborikatsete käigus leiti, et ekstrakt on väga tõhus leukeemiarakkude tapja, katsetati seda ka loomakudede ja inimese rakkude peal laboris. Seejärel saadi luba ka inimkatseteks.

Esimeses kliinilises testis osales 33 patsienti, kes manustasid ravimit suu kaudu kaheksas erinevas doosis. Doosid ulatusid 400 milligrammist 2000 milligrammini kaks korda päevas. Teadlased jõudsid järeldusele, et ka 2000 milligrammi kaks korda päevas pole veel maksimaalne talutav doos. Seetõttu on võimalik doosi suurendades potentsiaalse ravimi efektiivsust veelgi tõsta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles