Tartu meteoroloogiajaam Tõraveres mõõtis eile keskpäeval ultraviolettkiirguse (UV-indeksi) tasemeks 5,7. «Taevas on kaunis hägune, mistõttu ei ole ka UV-indeks kõrge,» tõstis keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis pilgu taeva poole.
Ohtlikku UV-kiirgust tänavu karta ei tule
10. juuli 2013, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema andmetel on UV-indeks Tõravere jaamas püsinud sel suvel 6 ümber. «Meie kandi inimese jaoks muutub UV-kiirgus ohtlikuks, kui indeks tõuseb üle 7,» märkis ta.
Tänavu on ultraviolettkiirguse kõrgeim tase – üle 7 – mõõdetud Haapsalus ja Roomassaares. «Ultraviolettkiirgust ongi eriti palju mererannas ja mägedes ning seda eriti siis, kui taevas on selge,» lausus Kallas, kelle sõnul on Eesti rekord olnud 8,6, mis mõõdeti 2006. aastal.
«See on juba kaunis ohtlik, õnneks mõõdeti säärast intensiivsust vaid mõne minuti vältel,» toonitas klimatoloog, kes pakkus, et tänavu nõnda kõrget ultraviolettkiirgust enam ei mõõdeta.
Lõunapoolsetes maades on UV-indeks koguni üle 12, mis on eurooplastele eriti ohtlik. Ultraviolettkiirguse poolest peetakse riskantsemateks piirkondadeks Uus-Meremaad ja Ida-Austraaliat, kus on ka rohkelt nahavähki haigestumise juhtumeid. Pärismaalased, kelle esivanemad on sealkandis aastasadu elanud, nende hulka muidugi ei kuulu.
Keskpäeval suurim oht
Kallis rääkis, et UV-kiirgus sõltub mitmest asjaolust ning päikesesõbrad saavad nii kellaaega, kuupäeva kui ka taevast jälgides oma naha kaitsmiseks palju ära teha. «Suvise pööripäeva paiku on päike kõige kõrgemal keskpäeval ehk Eesti suveajas kella 13 ajal,» ütles klimatoloog.
UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. Õrna nahatüübiga inimesed peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3–4.
Praegune UV-indeks sõltub suuresti päikese kõrgusest ja pilvedest, indeks on kõige kõrgem mõne tunni vältel keskpäeval. Sestap tuleks tugevat keskpäevast päikest vältida eelkõige just heledanahalistel. Kui nahale tekib punetus, on endale juba liiga tehtud.
Klimatoloog nimetas ühe olulise ultraviolettkiirguse tekke tegurina atmosfääri puhtust. Mida puhtam see on ja mida kirkamalt päike paistab, seda suurem võimalus on päikese käes ära põleda. Ultraviolettkiirgust on rohkem pärast tugevaid vihmahoogusid, kui atmosfäär on n-ö puhtaks pestud. Samuti võiksid päevitajad jälgida taevakuplit – keskpäeval päikese ümber olevad pisikesed ning õrnad rünk- ja kiudpilved peegeldavad kiirgust juurde.
«Arvatakse, et kui ennast päikesekiirte eest varju hoida, siis nahk ei lähe punaseks – tegelikult läheb küll,» sõnas Kallis ning selgitas, et ultraviolettkiirgus tuleb läbi atmosfääri palju halvemini kui nähtav kiirgus ja õhu molekulide hajumise tõttu jõuab see päevitajani kõikidest suundadest.
Loeb ka asukoha kõrgus merepinnast – kõrgemal on õhk hõredam ja päike kõrvetab rohkem. Kõrgmägedes võib UV-indeks küündida koguni 20 kanti.
Kallis pani päevitajatele südamele, et ei tohi end pikaks ajaks päikese kätte unustada – ehkki 6–7 ümber olev UV-indeks ei ole Eestis haruldane, peaksid inimesed end siiski päikesepõletuse eest kaitsma, kuna see põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengut.
Tasa ja targu
Enne reisi lõunamaadesse ei ole kindlasti mõistlik solaariumis «põhja alla» päevitada. Üldse võiks kunstpäikesega ettevaatlik olla – Islandil esineb palju nahavähi juhtumeid just seetõttu, et päikest on seal vähe ja naised käivad liiga sageli solaariumis päevitamas.
Vaatamata hoiatussõnadele ei ole Kallis mitte kübetki päikesevõtmise vastu. «Tasa ja targu päevitamine on tänu D-vitamiini sünteesile nahale väga kasulik. Lõunamaa naistel, kes käivad pidevalt maani seelikute ja pikkade varrukatega, esineb nn Liibanoni sündroom, mis tähendab, et neil on kõverad jalad – nad on saanud D-vitamiini nappuse tõttu rahhiidi,» rääkis ta.
Kui UV-indeks on alla 2, siis ei tarvitse midagi karta, 3–5 puhul on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda paarikümne minutiga. Hoolikamalt tasub päevitamist reguleerida, kui indeks on üle 5.
Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus kesksuvise keskpäeva paiku 7,5ni. Selle suve kõrgeimale tasemele kerkis UV-indeks Tõraveres 29. juunil, siis mõõtis meteoroloogiajaam ultraviolettkiirguse tasemeks 6,7 ühikut.