Uuring: suhkur ei tee lapsi hüperaktiivseks

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhkrut kutsutakse valgeks surmaks.
Suhkrut kutsutakse valgeks surmaks. Foto: SCANPIX

BBC ajakirjanik Claudia Hammond kirjutab oma analüüsis, et kuigi suures koguses suhkru tarbimist seostatakse laste hüperaktiivsusega, ei ole sellel tegelikult teaduslikku alust.

«Paljud meist on näinud lapsi saabumas peole igati korralike, viisakate väikeste inimestena, kes söövad ära ohtralt kooke ja maiustusi ja muutuvad seejärel ülienergilisteks ja erutunud väikesteks kuraditeks – kuidas me peame sellest arvama?» kirjeldab naine tüüpsituatsiooni.

Hammond tuletab meelde, et ilmselt on paljud kuulnud mõne täiskasvanu käest, et ülemeelikute jõmpsikate käitumine tuleneb lihtsalt ülemäärasest suhkru söömisest. Mõned vanemad korraldavad isegi rahulikumaid koosviibimisi planeerides suhkruvabu pidusid, vahetades magusad tordid ja joogid vee ja võileiva vastu.

Arvamine, et suhkur mõjutab käitumist, on jõudnud Hammondi sõnul isegi kohtusaalidesse, USAs tuntakse mõistet «Twinkie kaitse», mis tuleneb kohtulahendist, kus mõrvari süütegu püüti osaliselt veeretada suhkrurikaste Twinkiesi maiuste kaela.

«On mitmesuguseid hüpoteese, mis püüavad selgitada, kuidas käitumist saab suhkrutarbimisega seostada, sealhulgas võib mõnel lapsel tekkida rafineeritud suhkrust allergiline reaktsioon jne,» selgitab Hammond.

Ülemeelikud jõmpsikad

«Aga tõendeid suhkru tarbimise ja hüperaktiivsuse vaheliste seoste kohta on üllatavalt vähe,» tõdeb ajakirjanik. Kõige põhjalikum sellealane uuring viidi läbi aastal 1995, kus autorid otsisid samal teemal kokku parimad teadustööd ja uuringud ning analüüsisid andmeid.

Aja jooksul on viljeletud kahte tüüpi uuringuid: esimesel juhul anti lastele kas sahharoosi või kunstlikku magusaineid nagu aspartaam, ning seejärel jälgiti nende hilisemat käitumist. Lapsed ega vanemad mõistagi ei teadnud, kas nad sõid tõelist suhkrut. Teised uuringud on keskendunud laste tähelepanu puudulikkuse häire ehk hüperaktiivsuse (ASHD) uurimisele ja vaadanud, kas suhkur mõjutab nende käitumist.

Hilisema metaanalüüsi tulemused näitasid selgelt üht: suhkur ei suuda mõjutada käitumist ega ka kognitiivset võimekust. Hammond rõhutas, et sama tulemuseni on jõudnud enamik teadusuuringuid.

«Niisiis, hetkel ei ole tõendeid, et pidudel tarbitud suhkrukogus muudab lapsed hüperaktiivsemaks. Viimasel ajal on sel teemal avaldatud märksa vähem uuringuid, kuid mõned teadlased otsivad siiani leida seost suure suhkrutarbimise ja ADHD vahel. Nad märgivad, et suhkru tarbimine on Suurbritannias ja USAs on viimase kahesaja aasta jooksul tõusnud, samuti on rohkem diagnoositud ADHD-d. Kuid see on vaid korrelatsioon ja uuringute autorid rõhutavad, et tuleb palju rohkem veel uurida, et leida põhjuslikku seost,» sõnas Hammond.

Hoolimata teadlaste pingutustest pole ADHD põhjus tänini veel selge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles