Tarbitava kalorite hulga vähendamine võib vananemisprotsessi edasi lükata ning vähendada haigestumise riski, selgus pikaaegsest ahvidega läbi viidud uurimusest.
Kalorite piiramine võib pikendada eluiga
10. juuli 2009, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahekümne aasta jooksul ohustas piiramata toitumise peal olnud ahve kolm korda suurem risk surra kui neid, kelle tarbitavat kalorite hulka loeti, kirjutab
.
USA teadlased kirjutavad ajakirjas Science, et kalorite vähendamine 30 protsendi võrra, säilitades samal ajal menüüs vajalikud toitained, avaldas mõju paljudele vananemisega seotud haigustele, muu hulgas vähile, diabeedile, südame-veresoonkonna haigustele ja aju atroofiale. Kas sama toimib ka inimeste puhul, pole veel selge.
Uurimus hõlmas 76 reesusahvi, keda jälgiti alates 1989. aastast. Pooled neid said piiratud koguses toitu, pooltele anti aga söögiaegadel vaba voli süüa nii palju, kui soovi oli.
Dieedile pandud ahvide puhul oli vähi ja südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedus kaks korda väiksem kui neil, kes said vabalt süüa.
Kui viimases grupis oli tavaliseks ka diabeet ja probleemid glükoosi reguleerimisega, siis dieedil olnud ahvidega seda ei juhtunud. Lisaks selgus, et kui aju tõmbub vanusega kokku, siis kalorite hulga piiramine aitab vähemalt teatud ajupiirkondade mahtu säilitada. Eriti ilmnes parem säilimine liikumise ja mäluga seotud piirkondades.
Samas märkis neuroteadlane Sterling Johnson, et uurimus pole veel lõplik ning praegu ei saa kindlalt väita, et erinevused on tingitud just toitumisest. «Mida me praegu teame, on see, et ajumahus on piirkondlikke erinevusi, mis tunduvad olevat seotud toitumisega,» lisas ta.
Saksa teadlased avaldasid tänavu ka ühe teise uurimistöö tulemused, mis näitasid, et kalorite hulga piiramine aitab parandada eakate puhul mälu juba kolme kuu jooksul.
Siiski hoiatas Briti dieediühingu esindaja Catherine Collins, et ahvid on küll inimesele geneetiliselt lähedased, kuid nende ja inimeste vahel on olulised erinevused ning seega kõike, mis ilmneb ahvide puhul, ei saa inimestele automaatselt üle kanda.
Samuti hoiatas ta, et tarbitava kalorite hulga kärpimisse kolmandiku võrra tuleb suhtuda väga ettevaatlikult, eriti alla 30-aastaste inimeste puhul. Iga selline dieet peab tema sõnul olema väga tasakaalustatud, et vältida alatoitumust.
«Inimesed peavad kaaluma, kas nad on valmis ohverdama toidu nautimist ebakindla lootuse nimel kauem elada ning sellise elu pärast, mida võivad saata erinevad probleemid, kaasa arvatud osteoporoos (luude hõrenemine - toim.),» ütles Collins.