Eestis on tänavu kuue kuuga registreeritud 18 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, neist 16 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit.
Eestis on poole aastaga tuvastatud 18 hepatiidi juhtu
11. juuli 2009, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel pärines nakkus seitsmel juhul Egiptusest, neljal korral Indiast, kahel korral Lätist Lätis, kajel korral Taist ja ühel korral reisilt Süüriasse ja Jordaaniasse.
Lätis oli selle nädala alguse seisuga tänavu kokku registreeritud 1746 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, surmajuhtumeid on olnud kaheks. Registreeritud haigustjuhtudesst oli Riias 927 ning Riia rajoonis 207.
Läti rahvatervise agentuuri epidemioloogid prognoosivad suve lõpuks järjekordset A-hepatiidi puhangut.
Agentuuri esindaja ütles BNS-ile, et see on seotud viiruse leviku hooajaliste iseärasuste ja sellega, et suuremal osal elanikest puudub selle nakkuse suhtes immuunsus. Nakatumisoht suureneb juba juulis ja augustis.
Asjatundjad tuletavad meelde, et mullu suurenes kollatõppe haigestumus Lätis järsult just augusti lõpus.
Läti rahvatervise agentuuri andmetel on A-hepatiidi peamised levikuteed Lätis otsene kontakt nakatunuga, kokkupuutumine saastunud esemete või toiduga, aga ka seksuaalsuhted nakatunud inimesega.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõikides hepatiidi riskiriikides tähelepanu pöörata levinumatele A-viirushepatiidi edasi kandumise teedele, mis on ebapiisavalt kuumutatud, pesemata puu- ja köögiviljad või salatid. Ohtlikud nakkusallikad on ka saastunud joogivesi, joogid või jääkuubikud ja nõud, mis on A-hepatiidi viirusega saastunud, isegi kui nad paistavad puhtad.
Parima kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsineerida tuleks vähemalt kaks nädalat enne riskiriiki kavandatavat reisi.
Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis kätepesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas. Kui reisil olles pole võimalik alati käsi pesta, aitavad hädast välja steriliseeritud puhastuslapid. Kindlasti tuleks vältida suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus. Haiguse peiteperiood kestab 15-50, keskmiselt 30 päeva. Haigustunnused on väsimus, palavik, oksendamine. Nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Nakkusohtlikkuse perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni.
Viiruse eritumine väljaheitega väliskeskkonda lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Inimesed võivad haiguse läbi põdeda ka ilma sümptomite tekketa.