Liiga kaua magamine toob kaasa Alzheimeri tõve?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikk uni võib uuringu kohaselt dementsuse teket soodustada
Pikk uni võib uuringu kohaselt dementsuse teket soodustada Foto: AFP / Scanpix

Hispaania Madridi ülikooli teadlaste sõnul kasvatab liiga kaua voodis olemine Alzheimeri tõppe haigestumise ohtu.

Uurijad lisasid, et üle kaheksa tunni magada armastavatel inimestel on nõdrameelsust põhjustava närvisüsteemi haigusesse haigestumise oht kaks korda kõrgem, kirjutab Scinecedaily.com.

Oht kasvab nii nende puhul, kel lihtsalt meeldib kaua voodis olla, kui ka nende puhul, kes harrastavad pealelõunauinakuid.

Kaua ja palju magamise ning Alzheimeri tõve vahelise negatiivse seose põhjus on veel ebaselge.

«Esialgne oletus on, et kaua magamine on varajane viide Alzheimeri võimalikule tekkele,» laususid teadlased.

Uurijate sõnul ei ole välistatud, et kaua magamine võib Alzheimeri tõve esile kutsuda.

«Voodis kaua olemine võib olla ka märk depressiooni kohta. Depressioon aga võib vanemaealistel dementsuse teket kiirendada,» märkisid uurijad.

Teadlased uurisid 3286 meest ja naist, kellelt küsiti nende üldise tervisliku seisundi ja elustiili kohta ning mitu tundi nad ööpäevas magavad. Kaasatud oli ka küsimus, kas nad teevad pärastlõunauinakuid.

Katses osalenute elu jälgiti kolme aasta jooksul. Sellel ajavahemikul diagnoositi Alzheimeri tõppe või mõnda muusse nõdrameelsust põhjustavasse haigusesse haigestumine 140 inimesel.

Uuring näitas, et neil, kes magasid rohkem kui 8 – 9 tundi, kasvas märgatavalt dementsuse oht.

«Leidsime seose kaua magamise ja dementsuse vahel. Kaua magamine võib olla dementsuse esmane sümptom. Kuid veel pole selge, kuidas kaua magamine nõdrameelsust tekitab,» selgitasid teadlased.

Uurijad jätkasid, et Alzheimeri tõve algstaadiumile on väga raske jälile saada ning tihtipeale on sellel puhul vale diagnoos pandud.

Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse vorm. Riskifaktoriteks on vanus, naissugu, tõve esinemine perekonnas, Downi sündroom ning madal haridustase. Alzheimeri puhul esineb mäluhäireid, kõnehäireid, ruumitajuhäireid ning tegevuse sooritamise häireid. Kõnehäire ja ruumitajuhäire võivad olla esmanähtudeks. Neuronite hulga vähenemise tõttu saab ajukoor kahjustada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles