Lõuna-Eestis kohtab ametlikult määratud puudega inimesi mitu korda sagedamini kui mujal, näitab statistika suurt piirkondlikku lõhet, kirjutab Argo Ideon ajalehes Postimees.
Mõistatuslik joon poolitab Eesti puuete järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti suur puuetega inimeste osatähtsus rahvastikus on kolmes maakonnas: Jõgeva, Põlva ja Võru, millele järgnevad vaid veidi leebemate näitajatega Valga ja Tartu.
2004. aastast on määratud puudega inimeste osa ka Eestis tervikuna järjest tõusnud. Viie aasta eest oli see 7,2 protsenti, 2006. aastal 8,4 ja tänavu 8,8 protsenti.
See trend on kurvastav, kuid eelkõige tekitab küsimusi silmatorkav erinevus Lõuna-Eesti ja ülejäänud Eesti vahel.
Sotsiaalministeeriumi analüütik Mari Kreitzberg hindab, et suure erinevuse taga võib näha majanduslikke põhjusi.
«Ühelt poolt võib eeldada, et Tallinnas on parem arstiabi ning terviseprobleemid, mis viivad puudeni, saavad paremini välja ravitud,» kirjutab ta Eesti puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride olukorda vaatlevas analüüsis. «Samas peegeldub siin ka nende piirkondade majanduskeskkonna erinevus ning inimeste töövõimalused.»
Kreitzberg pakub eksperthinnanguna välja, et näiteks eriti kõrge puudelisuse näitajaga Põlvamaal tähendab puude määramisega saadav toetus alternatiivset sissetulekut või lisasissetulekuallikana kasutatavat võimalust.
Oletades, et puuet ja sellega kaasnevat toetust taotlema ajendavad just majanduslikud põhjused, võiksid 2008. ja eriti 2009. aasta näidata selles valdkonnas tavapärasest suuremat kasvu, kuid tegelikult ei ole puuetega inimeste lisandumine üle Eesti kiirenenud.