Poiss, kelle naha peal Eesti arstid peaaegu poolteist aastat ilma mingi tulemuseta igasuguseid rohtusid katsetasid, raviti mullu Brüsselis nelja nädalaga terveks.
Nahahaigus taandus alles Belgia arstide abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aasta jaanuaris vaevas Martinit (lapse nimi on muudetud – toim) pikka aega köha. Käik Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliinikusse lõppes antibiootikumi Azitrox 250 retseptiga.
Lastearst Margit Närska kirjutas Martinile manustamiseks välja esimesel päeval terve tableti Azitroxi, järgmistel päevadel pool, ütlemata emale, et ravim on lastele kehakaaluga alla 50 kilogrammi vastunäidustatud.
Ostnud rohu apteegist välja, märkas Martini ema küll, et tablettidel pole poolitusjoont, kuid tema peas ei hakanud ükski «alarm» tööle – ta usaldas arsti. Praegu on emal lõputult kahju, et ta andis oma käega oma lapsele vastunäidustatud ravimit ja tekitas talle pikkadeks kuudeks ränki piinu.
Neljandal ravipäeval hakkas Martini poolteist kuud kestnud köha leevenema, kuid tema näole ja kehale tekkisid villid. Need sügelesid ja valutasid, läksid katki, leemendasid ja veritsesid.
«Olin rabatud, sest ma polnud kunagi varem oma lapse ega kellegi teise kehal sellist löövet näinud,» rääkis ema.
Diagnooside rägastik
Samal päeval uuris last doktor Närska, kes küsis nõu ka lastekliiniku allergoloogilt Kaja Julgelt. Tolle arvates olid Martinil sügelised. «Mul oli seda piinlik kuulda, aga mis minul arstiga vaielda,» nentis ema. «Ilma mingeid uuringuid tegemata määrati Martinile raviks kreem Nix, mida tuli määrida samal õhtul kogu kehale.»
Ema sõnul täitis ta täpselt kahe arsti soovitusi – määris last Nixi kreemiga ja andis Azitroxi. Kolme päeva pärast olid Martini kätel ja jalgadel juba kolme-neljasentimeetrise läbimõõduga haiguskolded, mis veritsesid ja leemendasid nii, et riided kleepusid nende külge kinni.
Närska saatis lapse nahaarsti juurde. Tolle arvates oli Martinil bakteriaalne nahapõletik. Viis päeva naharavi Fucidini kreemiga, ning lapse nahk narmendas ja tema kehal oli hulk uusi leemendavaid haiguskoldeid.
Nahaarst saatis Martini kui erakorralise haige nahakliinikusse. Seal sai väike patsient neli erinevat diagnoosi ja tema keha seitse päeva Oxycorti.
«Nüüd ma tean, et Oxycort on müügiloata ravim ning et Martinit raviti sellega enne, kui talle uuringud tehti,» räägib ema. «Kuid praegu tean ka seda, et uuringud ei kinnitanud Martinile pandud diagnoose ja haiglaravi efekt oli lühike – nelja päeva pärast oli lööve tagasi ja haigus ravimatu.»
Martinit ravis kokku seitse Tartu ja Tallinna arsti. Tema haiguslooga on kursis lastekliiniku juhataja, Tartu Ülikooli pediaatriaprofessor Vallo Tillmann ning tervishoiuameti juures tegutsenud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (AKEK).
Tillmanni 2006. aasta aprilli lõpus antud hinnangul sai laps igas mõttes õiget ravi. Ka AKEKi otsuse kohaselt oli Martinile Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja samuti nahakliinikus osutatud tervishoiuteenus «igati kvaliteetne ja vastavuses kaasaja arstiteaduse nõuetega».
Samale järeldusele jõudsid kohtueksperdid, kelle käsutuses olid ka eespool nimetatud asjatundjate arvamused. Ikka et laps sai õiget ja igati põhjendatud ravi ning viga tuleks otsida tema geenidest või kodust.
Paraku ei ravinud Eesti arstid Martinit terveks. Seda tegid kaks Brüsseli arsti – allergoloog ja dermatoloog. Ning mitte pooleteise aasta, vaid nelja nädalaga, pärast seda kui lapsele olid tehtud uuringud ja leitud haiguse põhjus.
Pärast Martini paranemist kaebasid tema vanemad poissi ravinud Eesti arstid ja Tartu Ülikooli kliinikumi kohtusse. Kohtuasju on mitu ja neid arutatakse kinniste uste taga.
Vanemate kahetsus
Ema sõnul olid Brüsseli arstid tema jutust poja varasema ravi kohta jahmunud. «Üks Brüsseli arst ütles, et ta on näinud sellist nahahaiguse kulgu, aga siis olevat ema oma last iseenese tarkusest ravinud,» rääkis naine.
«Nende hinnangul oli minu lapsel ekseem, mis oli põhjustatud totaalsest nahaärritusest. Martini nahk oli nii ära rikutud, et kõik kehale kantud kreemid ja ravimid, isegi paljas vesi põhjustasid ärritust,» lisas ema.
Seetõttu ei saanudki Martini haigust nahale määritavate ravimitega enam ravida. Ometi polnud see haigus välismaal ravimatu ja mis kõige huvitavam – õige ravim Prednisolon oli ka Eestis olemas.
Martin on taas juba poolteist aastat terve poiss. Tema vanemate sõnul andsid nad kolme aasta eest oma kuueaastasele ja 21 kilogrammi kaalunud pojale Azitrox 250 tablette, mis on alla poolesaja kilogrammi kaaluvatele lastele vastunäidustatud; panid tema villilisele lööbele Nixi kreemi ning lasid kasutada tema raviks Oxycorti aerosooli, mille ohutust lastele ei ole kindlaks tehtud.
«Meie süü on selles, et usaldasime arste. Alles nüüd teame, et arstid ei andnud meile vajalikku teavet ega vastanud ausalt meie küsimustele,» lausus ema. «Paraku on see tagantjärele tarkus. Meie ainus vabandus oma poja ees on, et me ei teadnud, millega riskisime ja mida tegelikult arstide soovitusi järgides tegime.»
Ema sõnul teab ta nüüd ka seda, et elab riigis, kus kvaliteetne arstiabi pole kõigile kättesaadav.
Professor Tillmann ei soovinud täpsemaid kommentaare anda. «Antud juhtum vajaks objektiivsuse huvides pikemat kommentaari, kuid tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on andmed inimese tervisest delikaatsed ning meil ei ole selleks voli. Teisalt on protsess kohtus alles pooleli, otsust ei ole langetatud,» märkis ta.
Azitroxi mõjud
Ärge võtke Azitroxi, kui
• olete ülitundlik (allergiline) asitromütsiini, teiste makroliidantibiootikumide või Azitroxi tablettide mõne koostisosa suhtes;
• teil on raske maksakahjustus;
• 250 mg ja 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla 50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele.
Allikas: Ludmila Filipová, Zentiva Groupi ravimiohutuse järelevalve spetsialist