Nüüdseks üheksa-aastasele Martinile haiguse raviks mitu aastat tagasi Azitroxi välja kirjutanud Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Margit Närska on süüdistustest vapustatud, kuid ei tunne end kurjategijana. Sedasama kinnitas ka sama kliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julge.
«Need kolm tabletti, mis ema minu soovitusel oma pojale andis, polnud selle lapse haiguse põhjus,» lausus 36 aastat lastearstina töötanud Närska. «Vastupidi – ravisin selle ema viis nädalat köhinud lapsed terveks. Ka nende isa köhis – see oli pere infektsioon. Samas ma ju ei tea, mis ravimeid, ka antibiootikume võis see laps varem näiteks kõrvaarstilt saada.»
Närska nentis, et Martini ravilugu tundub talle nüüd ülimalt keerulisena, aga 2006. aastal ta nii ei arvanud.
«Mõtlesin tollal, et lihtne asi – köha. Teadsin, et Azitrox annab harva löövet, ja sellepärast kirjutasingi lapsele tabletid välja,» rääkis ta. «Kartsin just nimelt sama rohu suspensiooni (siirupit – toim), milles on rohkem lisaaineid.»
Närska sõnul pole see probleem, et Azitroxi tabletid on ilma poolitusjooneta. «Anname Azitroxi isegi vastsündinule, enneaegsele või väikelapsele,» selgitas lastearst. «Nii väikeste jaoks pole ju annuseidki, aga meie ravime neid, ja see ongi arstikunst.»
Närska on kindel, et Azitrox üksi ei põhjustanud Martinile löövet, vaid unustada ei tohi Tartu Ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Helgi Silma poolt tollal mõnekuusele poisile pandud diagnoosi, mille nimi aga lapse emale ei meeldivat.
«Professori diagnoositud haigus pole tappev, seda saab hoida kontrolli all, kuid see võib kaskaadina korduda,» lausus ta.
Närska kinnitas ka seda, et Brüsseli arstide kasutatud Prednisolon pole imeravim, ja tema usub, et Martin on seda varemgi saanud.
18 aastat nahaarstina töötanud Julge teab Martinit esimestest elukuudest peale ja tunneb ka lapse ema, keda ta nimetab emotsionaalseks inimeseks.
«Mul on kahju sellest perest,» lausus Julge. «Neil on kõigiga kõige pärast probleeme. Need on pseudoprobleemid. Aga selle lapse ravi kirjeldamine läbi ema silmade on tegelikult sama, nagu vaadata suurt pilti läbi lukuaugu.»
Julge tunnistas, et ta eksis, kui arvas, et lapsel on sügelised, ja soovitas emal teda Nixi kreemiga määrida. «Nix tegi asja hullemaks, aga see ema näiteks vannitas last, mis küll rahustas nahka, kuid oli vastunäidustatud,» lausus ta.
Samas peab Julge Nixi süütuks rohuks, millega määritakse isegi kahenädalasi imikuid, ilma et nende nahaga midagi juhtuks. Ka Oxycort on nahaarsti sõnul vana hea ravim, kuigi see on Eestis registreerimata.
«Kasutame palju registreerimata ravimeid,» nentis ta. «Eesti on ju väike ja kui mujal kasutatakse, toome meiegi seda sisse.»
Julge sõnul pandi Martinile mitu diagnoosi ja poiss ei tervenenud sellepärast, et tema nahk oli justnagu segamets, mis nägi eri aastaaegadel erinev välja. «Üks halb talv ja kõik oli pahasti. Aga tegelikult olid lapse sisemuses asjad korrast ära, ja juba imikueast peale,» selgitas arst.
Julge sõnul ravisid Tartu ja Tallinna arstid väikest Martinit südamega – kulutasid oma aega, tähelepanu ja närve, andsid emale alati ja kohe nõu, kui ta vaid küsis.
Nahaarst ütles, et tegi oma kolleegidega kõik lapse tervenemise nimel. «Kuid me tõesti ei andnud talle suuri annuseid Prednisoloni tablette krõbistada. Ma ei tunne selle lapse ravimise pärast süüd, ka mitte südames,» lausus Julge.
«Mina teeksin täna kõike täpselt samamoodi, nagu ma tegin,» kinnitas ka Närska.
Mõlema arsti sõnul nemad enam seda väikest poissi ei ravi, kuid neil on väga hea meel, et laps on terve.