Ukrainast tuleb Eestisse seagrippi nakatunud inimesi

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainas on gripiepideemia nõudnud väidetavalt juba enam kui 60 elu ja pannud inimesed nii tänavatel kui ka ametiasutustes kaitsemaske kandma.  Pääsu pole ka armunutel.
Ukrainas on gripiepideemia nõudnud väidetavalt juba enam kui 60 elu ja pannud inimesed nii tänavatel kui ka ametiasutustes kaitsemaske kandma. Pääsu pole ka armunutel. Foto: Reuters / Scanpix

Viimastel päevadel nn seagrippi nakatunud Eesti elanike seas on kaks perekonda, kes saabusid äsja Ukrainast.


Seagrippi on Eestis haigestunud 97 inimest, neist kaheksa lisandusid eilse päeva jooksul. Suurem osa nakatunuist on viiruse saanud välismaal viibides, ülejäänud aga vahetu kokkupuute kaudu piiri tagant naasnutega. Siiani on kõik haigusjuhud olnud kerged, keegi pole vajanud haiglaravi.

«Oluline on, et Eestis ei ole veel alanud nn uue gripi riigisisene levik,» rõhutas tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri. Just riigisisene levik põhjustas Ukrainas gripiepideemia, mis on väidetavalt nõudnud juba enam kui 60 inimese elu ning tekitanud seal paraja paanika. Ukraina on sulgenud koolid, keelanud avalikud üritused ning palunud abi välisriikidelt.

Kiiresti arsti juurde


Just Ukrainast on viimastel päevadel Eestisse saabunud ka kaks seagrippi nakatunud perekonda, tõdes Saluri. Kuid sugugi kõiki Ukrainas hukkunuid ei saa kirjutada seagripi arvele, enamik traagilise lõpuga haigusjuhtumeid on tingitud tavalisest gripist, liiga hilisest arsti poole pöördumisest ning võimalik, et ka Ukraina tervishoiusüsteemi puudujääkidest.

Lisaks Ukrainale on tõbiseid viimastel päevadel Eestisse saabunud ka Hispaaniast, Egiptusest ja Ameerikast.

Saluri palus lugejatele südamele panna, et kui kellelgi tekivad välismaalt Eestisse naasmise järel gripile iseloomulikud vaevused – enesetunde kiire halvenemine, kõrge palavik, lihase- või peavalu, köha ja nohu –, tuleb kiiresti arsti poole pöörduda.

Seejuures tuleb ka arsti oma välisreisist informeerida, sest väliselt ei erine seagripp millegi poolest tavagripist. Samamoodi peavad talitama need, kes jäävad haigeks pärast välismaalt naasnutega lävimist.

«Kindlasti ei tohi haigena minna tööle, vaid peab jääma koju,» õpetas Saluri. «Haigusraha mittemaksmise tõttu on see muidugi valus küsimus, kuid kodus olles on tüsistuste tekkimise oht väiksem. Ohtlik polegi mitte gripp ise, vaid sellest tekkida võivad tüsistused. On ju suur vahe, kas olla haige paar päeva või terve kuu.»

Teiseks on kojujäämine oluline epideemia vältimise seisukohalt – just haigena tööl ning rahvarohketes kohtades ringi kondamine garanteerib gripi riigisisese leviku alguse.

Valmis koolide sulgemiseks


Samuti soovitas Saluri end vaktsineerida tavagripi vastu. Praegu teeb seda vaid kaks protsenti elanikkonnast. Tavagripi vaktsiini leidub piiramatus koguses, seevastu seagripi vaktsiini Eestil veel ei ole. Tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel selle hankimisega aga «tegeletakse».

Eesti seagripi-vastased ennetavad meetmed seisnevad praegu gripi leviku jälgimises ja monitooringus perearstidelt laekuva informatsiooni põhjal. Vajadusel on ka Eesti valmis näiteks koolide sulgemiseks. «Seda on tehtud igal gripihooajal, kuid tavaliselt üldsus ei pane tähele, kui mõni kool paariks päevaks uksed sulgeb,» lausus Saluri.

Lisaks kojujäämisele on asjakohased kõik rahvameditsiinist tuntud võtted – rohke sooja vedeliku joomine, küüslaugu ning kätepesu au sees hoidmine jms. Täpsemaid juhiseid seagripi vastaseks profülaktikaks ja terviseparanduseks leiab aadressilt www.gripivastu.ee.

Seagripp Eestis
•    Eilseks oli nakatunuid registreeritud 97
•    Möödunud reedel oli nakatunuid 80
•    Haiglaravi vajajaid pole seni olnud
Allikas: tervisekaitseinspektsioon
------------------------------------------------'

Ettevõtted juhinduvad epideemia korral  riiklikest suunistest

Kauplused, bussifirmad ja pangad – teisisõnu asutused, kus paljud inimesed üksteistega kohtuvad – on esialgsed kriisikavad juba koostanud ning lubavad lähtuda riiklikest suunistest.

Näiteks Prisma kauplusekett alustas juba septembris oma töötajate gripiteemalist instrueerimist ning esmaste ennetus- ja kaitsevahendite soetamist.

«Töökohtadel on nähtaval kohal teave, kuidas kaitsta ennast ja teisi grippi nakatumise eest, olmeruumides ja töökohtadel on olemas käte ja tööpindade desinfitseerimisvahendid, olemas on ka esmased kaitsevahendid juhuks, kui neid peaks vaja minema,» kirjeldas Prisma esindaja Reet Ratas.

Tema sõnul on Prismal olemas ka äritegevust puudutavad plaanid juhuks, kui töötajate haigestumine peaks ületama kriitilise piiri.

Ka Swedbank on koostanud plaani, kuidas piirata viiruse levikut pangas ning tagada klienditeeninduse jätkumine, teatas panga kommunikatsioonispetsialist Laura Käesel.

«Mil määral tegevusplaani rakendama hakatakse, sõltub haiguse levikust, kuid plaan hõlmab näiteks nii täiendavate desinfitseerimisvahendite kasutamist käte pesemisel kui ka koduprofiili kasutamist teatud töökohtade puhul. Palju pangatehinguid saavad kliendid ära teha nn kaugkanaleid ehk interneti- või telefonipanka kasutades.»

Linnadevahelist reisiliiklust korraldava bussiettevõtte Sebe Ekspressbussi tootejuht Kadri Johanson lubas, et firma lähtub epideemia korral riiklikest nõuannetest ning meditsiinitöötajate ettekirjutustest. (PM)
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles