Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raporti järgi on ülemaailmsete suremust tõstvate terviseriskide pingereas esikohal kõrge vererõhk. Eestis põhjustavad suurimat tervisekaotust südame-veresoonkonna haigused, riskifaktoritest viib aga kõige rohkem eluaastaid alkoholi liigtarvitamine.
WHO raportis järgnevad kõrgele vererõhule tubaka tarvitamine, veresuhkru kõrge tase, füüsilise aktiivsuse puudumine ja ülekaalulisus või rasvumine. Need tegurid soodustavad krooniliste haiguste ning vähi, südamehaiguste ja diabeedi teket ning lühendavad keskmist eluiga kümne aasta võrra, kirjutas Reuters.
2004. aasta andmeid vaadelnud raporti kohaselt on terviseriskid muutumas: tänu edusammudele võitluses infektsioonhaigustega on populatsioonid vananemas, samal ajal muutub aga inimeste füüsiline aktiivsus ning toidu, alkoholi ja tubaka tarbimine.
Kui vaesemates riikides tekitavad rohkem probleeme vaesus, alatoitumine, kaitsmata seksuaalvahekorrad, must vesi ja mustus, siis ülemaailmset haiguskoormust suurendavad kõrget vererõhku ja kolesteroolitaset ning rasvumist põhjustavad toitumisharjumused.
Eestis pärinevad värskeimad võrreldavad andmed 2006. aastast. Kui võtta aluseks Eesti rahvastiku 2006. aasta keskmine eeldatav eluiga, mis oli 73 aastat, siis on 2006. aasta tervisekaotus võrdväärne ligi 6500 inimese kaotusega. Tervisekaotuseks nimetatakse haiguse tõttu kaotatud eluaastaid.
Peamise tervisekaotuse põhjusena paistab sotsiaalministeeriumi andmeil silma meeste suur tervisekaotus noores eas enneaegsete surmade tõttu, mille põhjuseks on südame-veresoonkonna haigused ja vigastused.
Naiste tervisekaotuse põhjustena on ülekaalus haigestumised ning vanemas eas sagenevad kroonilised haigused.
Kogu rahvastiku kokkuvõttes on kolm peamist tervisekaotust põhjustavat haigusrühma Eestis südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused, mis tingisid vastavalt 37 protsenti, 13 protsenti ja 10 protsenti kogu Eesti 2006. aasta tervisekaotusest.
Konkreetsemaid riskifaktoreid pole sotsiaalministeeriumi terviseinfo analüütiku Taavi Lai sõnul viimastel aastatel Eestis uuritud, viimased andmed pärinevad 2002. aastast.
Toona selgus, et 9,3 protsenti rahvastiku ühe aasta jooksul kaotatud eluaastatest on seotud alkoholi liigtarvitamisega, 8,3 protsenti suitsetamisega, 7,4 protsenti vähese kehalise aktiivsusega, 5,1 protsenti ülekaaluga ning 3,8 protsenti vähese juur- ja puuviljade tarvitamisega.