Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on uude grippi suremuse prognoositav number kevadel ennustatuga võrreldes 100-kordselt kahanenud. Eestis võib kõige mustema stsenaariumi järgi nn. seagripp viia hooaja jooksul 40 inimese elu.
Kokku võib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) järgi Eestis uude grippi haigestuda 20 protsenti elanikkonnast ehk 270 000 inimest. «Tegelikult see suurusjärk ei ole midagi erakordset. Sellises suurusjärgus meil kergemalt või raskemalt põevadki igal sügistalvel inimesed viirushaigusi,» märkis Normet.
Küsimus on aga Ivi Normeti sõnul nüüd selles, kas teised viirused jäävad samasuguses hulgas haigestumist põhjustama samal ajal ja seagrippi haigestunute hulk tuleb juurde või ei.
Sotsiaalministeerium on Normeti sõnul arvestanud, et umbes pooled uude grippi haigestunud inimesed pöörduvad perearsti poole. See tähendaks tema sõnul, et perearstil oleks kevadeni lisaks igapäevasele tööle 3-4 inimest päevas rohkem teenindada ja aidata.
ECDC järgi võib uue gripi pärast tänavusel sügistalvisel hooajal haiglaravi vajada 0,1 protsent elanikkonnast, mis Eesti puhul tähendaks 1350 inimest. Kevadest alates on prognoosi selle kohta, kui paljud võivad haiglaravi vajada, Normeti sõnul kümnetes kordades vähendatud.
Asekantsleri sõnul saab sellise hulga inimestega ilusti hakkama, kui nad jaotuvad kogu Eesti peale.
Normeti sõnul on Eesti peale haiglavoodeid suurusjärgus 6000 ning kriisiolukorras on võimalik juurde tekitada veel umbes 2000. Lisaks on haiglate ressursist võimalik umbes 40 protsenti eraldada erakorraliselt nakkushaiguste puhangu jaoks, mis tähendab umbes 2500 voodit ja 220 intensiivravi voodit päevas.
«Igal juhul selle kõige halvema stsenaariumiga seagripi puhul me tuleme toime,» kinnitas Normet. Tema sõnul on näiteks ostetud igaks juhuks varuks ka 60 hingamisaparaati, mis ei ole igapäevases kasutamises, aga kui peaks korraga tulema palju hingamispuudulikkusega haigeid, on vajalikud aparaadid olemas.
Kõige mustema stsenaariumi kohaselt jääb suremus uude grippi 0,003 protsendi juurde elanikkonnast. «Tegelikult arenenud maades, mille hulka me praegu loeme ennast ka, on see veel väiksem - 0,002.» Seda numbrit on Normeti sõnul kevadise prognoosiga võrreldes 100 korda vähendatud.