Tavalise hooajalise gripi vastu vaktsineeritakse Eestis väga vähe, mullu vaktsineeris end 1,5 protsenti Eesti rahvastikust ehk 20 750 inimest. Tänavu kolmandas kvartalis on küll gripi vastu vaktsineerimine kaks korda kasvanud.
Gripi vastu vaktsineerimine pole Eestis levinud
16. november 2009, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue gripi vaktsiini on Eestisse praegu plaanis sisse osta umbes 100 000 doosi ning kui seda peaks praegu määratletud esmajärjekorras vaktsiini saavatest riskirühmadest üle jääma, saab vaktsineeritavate ringi sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul laiendada.
See ei tähendaks veel siiski seda, et vaktsineerida saaks end ka täiesti terved ja riskigruppidesse mittekuuluvad inimesed, vaid vaktsineeritavate ringi laiendataks järgmiste, vähem ohustatud riskgruppide võrra.
Kuigi näiteks Šveits on loobunud rasedate ja laste vaktsineerimisest, on Eestis plaanis nimetatud isikuid siiski vaktsineerida. Ivi Normet ei osanud põhjendada Šveitsi otsuse tagamaid ning lubas seda uurida.
Eesti otsust põhjendas ta aga sellega, et last ootavad emad ja lapsed on enim ohustatud seagripi tüsistustest ja raskest kulust. WHO ja Euroopa ravimiamet on Normeti sõnul kinnitanud, et vaktsiin on neile ohutu.
Samas saab Eesti ravimiameti kodulehele üles riputatud uue gripi vaktsiinide omaduste kokkuvõtetest teada, et nende mõju kohta rasedatele andmed puuduvad ning mõju kohta lastele on vähe andmeid.
Ivi Normeti sõnul otsustab iga raseda vaktsineerimise üle individuaalselt naistearst, kelle juures last ootav ema jälgimisel on. Laste puhul hindab vaktsineerimise vajalikkust perearst.