Kuigi uue gripi vaktsiinid on välja töötatud väga kiiresti, mis tähendab ka piiratud võimalusi kliiniliste uuringute tegemiseks, kinnitavad eksperdid, et kaitsesüstide ohutuses pole tarvis kahelda.
Asjatundjad peavad uue gripi vaktsiine ohutuks
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. november 2009, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsar ütles, et uue gripi vaktsiinid on toodetud linnugripi vaktsiinide põhjal ning ainukeseks erinevuseks on teine antigeen. Linnugripi vaktsiine on tema sõnul aga jõutud juba piisavalt uurida, et veenduda nende ohutuses.
Kuigi sotsiaalministeerium ei ole veel avaldanud, millise ravimifirma vaktsiin Eestisse tuleb, on võimalikke variante kolm: Novartise pandeemilise gripi vaktsiin nimega Focetria, GlaxoSmithKline’i Pandemrix ning Baxteri Celvapan.
Kõigi kolme vaktsiini puhul selgub ravimiameti käsutuses olevast infost, et nende kasutamisel on olemas piiratud kliinilised kogemused. Eelkõige on ravimit testitud tervetel täiskasvanutel ja eakatel, kuid laste ja rasedatega selliseid uuringuid tehtud pole või kui on, siis väikeste rühmadega.
Just lapseootel naistele ja lastele antakse Eestis juba detsembris algava vaktsineerimise käigus esimeste seas võimalus saada tasuta kaitsesüst.
Ravimiameti ravimiohutuse büroo juhataja Maia Uusküla selles midagi murettekitavat ei näe. «Vaktsiinide turuletoomisel on tavapärane, et andmete kogumine ja täpsustamine toimub jätkuvalt ka turustamise ajal,» ütles ta.
Uusküla märkis, et pandeemilise gripi vaktsiinid on sarnased hooajalise gripi vaktsiinidega, mida on kasutatud üle 60 aasta.
Professor Lutsar ütles, et laste osas uuringud praegu käivad. Rootsis on aga tema kinnitusel uue gripi vaktsiini manustatud juba üle miljoni doosi, sealhulgas ka rasedatele, kuid tõsiseid kõrvalnähte ei ole esinenud.
Samuti pole Lutsari sõnul teada, et gripivaktsiinid veel sündimata lastel hiljem mingeid väärarenguid tekitaks.
Uusküla lisas, et rasedate puhul räägib vähestest kliinilistest andmetest hoolimata vaktsineerimise kasuks fakt, et pandeemilise gripi tüsistuste tekke risk on neil kõrgem. See on selgeks saanud alates tänavu kevadest, mil seagripp maailmas levima hakkas – lapseootel naised on vajanud haiglaravi teistest neli korda sagedamini.
«Lisaks pneumoonia (kopsupõletiku – toim) ja enneaegse sünnituse riskile on rasedatele ohtlik ka kõrge palavik, mis teadupärast gripiga kaasneb,» rääkis ravimiohutuse büroo juhataja.
Lutsari kinnitusel ei peaks kartma, et vaktsiin ise võiks põhjustada haigestumist. Vaktsiin võib tema sõnul esile kutsuda lokaalseid nähte – punetust ja võib-olla ka väikest palavikku.
«Aga need viirused, mis on vaktsiini sees, need on nii ära muudetud, et nemad ise enam võimelised paljunema ei ole,» märkis professor. Küll on aga gripivaktsiinide kaitsevõime tema sõnul uuringute järgi umbes 80–90 protsenti.