Perearstid: visiidi eest võiks küsida 50 krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna riik otsustas kärpida ka meditsiini rahastust 6 protsendi võrra, peab Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Kalle-Talviku sõnul tervishoiusüsteemi muutmisel võtma ette radikaalseid käike, et tagada esmatasandi jätkusuutlikkus.
Patsient ei tohi kannatada ja kui perearst puuduliku rahastamise tõttu tegevuse lõpetama peab, on ja jääb kannatajaks patsient. Ainult tugev perearstisüsteem suudab riigi raha kokku hoida, sest perearsti visiit on riigile kordades odavam, kui edasine ravi eriarstiabis.
Seepärast annab selts homme sotsiaalminister Hanno Pevkurile üle ettepanekud süsteemi efektiivsuse parandamiseks ja meditsiinikulude paremaks planeerimiseks, sinna hulka kuulub ka muudatus, et perearstid võiksid visiidi eest patsientidelt tasu küsida.
Kalle-Talvik ütles, et muudatused ei nõua riigilt lisarahastust, küll aga aitavad perearstidel tõhusamalt oma tööga toime tulla. «Perearstid juba teavad, et kuna kindlustatud inimeste arv pidevalt väheneb, siis lisaks riigi kärpele väheneb meie rahastus veelgi,» rääkis Kalle-Talvik ja lisas, et paljud perearstid on juba praegu konkreetselt hätta sattunud.
Homses ettepanekute paketis on sees, et riik võiks ära kaotada inimestele määratava keskmise puude. Põhjenduseks tuuakse, et nii jääks rohkem raha tegelikele abivajajatele ehk raske puudega inimestele. Praegu on keskmiseid puudeid kõige rohkem- iga puudedokumendi vormistamine nõuab arsti aega 30-60 minutit ning isegi kui see inimene puuet ei vaja, tuleb arstil ikka põhjalik hinnang anda. Taotlejate arv on töötuse kasvades kasvanud mõnel pool sada protsenti.
Teisena tõi Kalle-Talvik välja ettepaneku vabastada perearst statistika pidamisest. «Näiteks saaks korraldada süsteemi nii, et perearst ei peaks täitma dubleerivat statistikat erinevate aruannete näol, seda saaks kanda üle riigilisse digiloosse ja meie lisatöö siis kaoks,» põhjendas Kalle-Talvik.
Ka soovitavad perearstid sotsiaalministrile kaotada ära igasugused tõendid, mis sisaldavad näiteks tunnistamist, et see või teine inimene võib ujulas käia või laps oli haige ja nüüd on terve. «Viimast saab tõendada ju ka lapsevanem, et ta on nüüd terve,» põhjendas Kalle-Talvik. «Juhul, kui selliste tõendite järgi, mida tellib spordiselts või huvikool, on siiski vajadus, tuleb tellijal tõendi eest maksta. Sest see ei ole tervishoiuteenus.»
Kui haigekassa ei suuda tagada perearstikeskuse toimetulekut, siis keskuse kinnipaneku vältimiseks on ettepanekute hulgas ka see, et perearst võiks vajadusel määrata visiiditasu, maksimum summas 50 krooni.
«Ilmselt võiks olla neid inimesi, kelle visiiditasu peaks kompenseerima sotsiaalabisüsteem- näiteks lapsed, rasedad, või töötud,» andis Kalle-Talvik mõista, et kriteeriumid visiiditasu osas on veel lahtised. Võimalusena tõi ta välja selle, et inimene, kes on külastanud ühe aasta jooksul perearsti kolm korda, siis temalt enam visiiditasu ei võeta.