Teadur: tervisele ohutut kogust alkoholi ei ole olemas

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stress sunnib kätt sagedamini veiniklaasi poole sirutama.
Stress sunnib kätt sagedamini veiniklaasi poole sirutama. Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi teadur Külli Jaako rääkis eilsel Tervise Arengu Instituudi (TAI) seminaril «Alkohol Eestis - tarbimine ja mõjud», et tervisele ohutut alkoholikogust ei ole olemas - saame rääkida vaid väiksematest või suurematest terviseriskidest.


TAI andmetel ei tohiks mehed juua rohkem kui 4 ja naised rohkem kui 2 alkoholiühikut päevas, et alkohol märkimisväärselt tervist ei kahjustaks. Samuti peaks igasse nädalasse jääma vähemalt kolm täiesti alkoholivaba päeva.

Alkoholiühikute hulga arvutamiseks konkreetses joogis tuleb joogi kogus liitrites korrutada selle kangusega ning tulemus omakorda korrutada alkoholi erikaaluga 0,789 (ehk alkoholi suhtelise tihedusega vee tiheduse suhtes): kogus (liitrit) x kangus (%) x 0,789 = alkoholiühikute hulk.

Külli Jaako märkis, et kui räägitakse näiteks punase veini kasulikust toimest, siis tegelikult täpselt ei teata, milline osakaal on seal alkoholil ja milline tähtsus teistel veinis sisalduvatel ainetel.

Suurtes kogustes pidev alkoholitarvitamine kahjustab Jaako sõnul seedetrakti. Alkoholi pidev tarvitamine hävitab maksarakke ja tekitab alkohoolset maksapõletikku, mille tulemuseks võib lõpuks olla pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. 

Alkoholi tarbimine võib põhjustada ka südame rütmihäireid, kõrget vererõhku ning hormonaalset düsbalanassi. Kõige enam kahjustab aga pidev alkoholi liigtarbimine aju, kutsudes esile ulatusliku närvirakkude surma ja plastilisuse muutuse.

Selle tulemusena  tekivad mäluhäired, kuna on takistatud lühiajalise mälu talletamine pikaajaliseks mäluks ja on häiritud keskendumis- ja mõtlemisvõime. Samuti võib alkohol esile kutsuda kontrollimatuid meeleolumuutusi, häirida assotsiatiivseid protsesse (näiteks liikluses).

Eriti oluliseks peab Jaako alkoholi kahjulikku toimet aju arengule sünnieelsel perioolil, kus raseduseaegne alkoholitarvitamine suurtes annustes kutsub esile lastel vaimset mahajäämust ja käitumishäireid.  
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles