Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et gripipandeemiast annaks kiirabile märku väljakutsete keskmise arvu suurenemine 20 protsendi võrra, kuid põhimõtteliselt tuleb viirushaigusi ravida kodus ning kiirabi kutsuda vaid väga erakorraliste haigusnähtude puhul.
«Ma ei saagi öelda, et kiirabil nakkushaigustega midagi pistmist oleks, nende ravimisega tegelevad ikkagi perearstid,» vastas Adlas Postimees.ee küsimusele, millal oleks põhjendatud gripihaigel kiirabi poole pöördumine.
Kiirabi tuleks haigestunul kutsuda vaid siis, kui tekkinud on midagi enneolematut - kas ta on kaotanud teadvuse, lakanud on hingamine või tekkinud on krambid. «Nohu-köha ja palavikuga kiirabi kutsuda pole mõtet - me ei tee kopsuröntgenit, manusta antibiootikumi või muud sellist,» lisas kiirabijuht, soovitades tavapärase palavikuga kaasneva pea- või lihasvaluga perearstilt abi otsida.
Uue gripiga kaasnenud tüsistuste korral on vahel siiski vaja kiirabi kutsuda. «Kui midagi on väga hullusti - inimene ei vasta küsimustele, kaebab õhupuudust või muud sarnast,» selgitas ta. «Jätame kiirabi ikka elupäästmise juhtumiteks.»
Ka see, mitu päeva kõrge palavik püsib, pole tema sõnul kriteerium asja tõsiduse hindamiseks. «Organism põeb viiruse läbi ja palavik seda tapab. Seagripi puhul on räägitud, et see kestab umbes kuus päeva ja seejärel muud hullu polegi,» rahustas Adlas.
«Väga väikesel osal inimkonnast võivad probleeme tekitada kaasuvad haigused - näiteks suhkrutõve haigus, mille tõttu on neerud kehvas seisus, siis võtavad gripiga kahjustunud neerud mõne muu haiguse, mille tõttu inimene põeb nii rängalt, et saab väga raske tüsistuse. Seda ette näha ei ole võimalik,» selgitas Adlas.
Pandeemia puhuks tegevuskava olemas
Pandeemia puhuks on kiirabil kui olulisel osal siseriiklikust julgeolekusüsteemist oma tegevuskava. «On mõistetav, et pandeemia saabumisel tõuseb väljakutsete arv märgatavalt ja samuti on oht, et meie oma personal või nende lapsed haigestuvad, nii et hulk töötajaid langeb rivist välja,» kõneles Adlas.
Tema sõnul haistab kiirabi epideemia ohtu, kui väljakutsete keskmine arv tõuseb 20 protsendi võrra. «Siis rakendame lisaressurssi. Või kui meie oma personalist 30 protsenti haigestub, siis peame oma tegevust nii ümber organiseerima, et hädapärased kutsed saaksid teenindatud,» selgitas Adlas.
«Kui prognoosi järgi võib Eestis haigestuda kolmandik elanikkonnast ehk 400 000 inimest, siis on suur erinevus, kas see tuleb näiteks ühe nädala jooksul, et Tallinnas haigestub nädalaga umbes 5000-6000 patsienti, või on see paari-kolme kuu vältel. Meie taktika on laineharja võimalikult hajutada, siis ei juhtu midagi hullu,» sõnas kiirabijuht.