Dementsus ohustab eelkõige vaeste riikide elanikke
Kuna maailma rahvastik vananeb, ennustavad asjatundjad, et ka dementsusega tegelemisele kuluvad summad suurenevad lähiajal märkimisväärselt, kirjutab Reuters.
Britid vaatlesid oma uuringus 15 000 vanurit, kes elasid vaestes või keskmisel järjel riikides. Selgus, et ehkki siiani peeti levinuimaks vanurite tervisehädade tekitajaks halba nägemist, on selleks tegelikult dementsus.
Uuringut juhtinud Renata Sousa Londonis asuvast King’si kolledžist ütles, et ajus toimuvad muutused tekitavad vanuritel puudeid ning muudavad nende elu stressirohkeks. «See tekitab ühiskonnale tohutuid kulusid,» ütles uurija.
Ehkki dementsus, mida põeb maailmas ligi 35 miljonit inimest, on uuritud juba aastakümneid, puuduvad selle vastu tõhusad ravimid.
Levinuim dementsuse vorm on Alzheimeri tõbi, mille põdejate hulk maailmas iga 20 aastaga kahekordistub. Haigete arv kasvab suuresti just vaesemate riikide elanike arvelt.
Antud uuringud vaadeldi üle 65-aastaseid inimesi, kes elasid Hiinas, Indias, Kuubal, Dominikaani vabariigis, Venetsueelas, Mehhikos ja Peruus. Selgus, et vanas eas tekkinud puuetest ligi veerand oli tingitud dementsusest. Nägemise halvenemine põhjustas vaid seitse protsenti puuetest.
Uurijad rõhutasid, et lähiajal kasvab vanurite hulk eelkõige just vaestes ja keskmisel majanduslikul järjel olevates riikides – kui praegu elab neis 490 miljonit eakat, siis aastaks 2050. tõuseb see number 1,6 miljardile.