Kui kogu Eesti tööturgu vaadates on kõige kõrgemat brutokuutöötasu teeniv vanusegrupp 30-35-aastased, siis arstide puhul jõuab brutokuutöötasu «kõrghetk» kätte ligi 15 aastat hiljem, leitakse värskes uuringus.
Uuring: arstidel jõuab leib lauale 15 aastat hiljem
16. september 2013, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve viis läbi Eesti tervishoiutöötajate sissetulekute analüüsi, kirjutab portaal Med24.
Riigi brutokuutöötasu jaotusega võrreldes ei ole 30–35-aastaste arstide töötasud sugugi madalad (ega peagi olema, sest kogu Eesti töötajaskonna keskmine haridustase on madalam kui arstide oma), küll on need aga seda võrreldes nende 45-aastaste kolleegidega, kirjutab Järve uuringus.
Eestis on tervikuna kõige kõrgem brutokuutöötasu vanuses 30–34 eluaastat, kus brutokuutöötasu mediaan ehk summa, millest pooled inimesed teenivad rohkem ja pooled vähem on uuringu andmestiku kohaselt ligi 630 eurot. Summa, millest vaid 10 protsenti 2011. aastal töötasu saanud inimestest rohkem teenib, on samuti kõrgeim 30.–34. eluaastal ning ulatub ligi 1560 euroni.
Arstide brutokuutöötasud on hajusad – vaatamata selle, et vanemad arstid kuuluvad olulises osas Eesti mõistes väga hästi tasustatud inimeste hulka, teenib siiski veidi rohkem kui kümnendik arstidest oma (ühe) tööandja juures brutokuutöötasu, mis kuulub palgajaotuse alumisse veerandisse.
«Kindlasti on siin oluline silmas pidada, et kuna vaadatakse konkreetse tööandja juures makstavat töötasu, siis võib osa nendest inimestest töötada osaajaga ühe või mitme tööandja juures, kuid kokkuvõttes on siiski ilmne, et arstide hulgas on töötasud küllaltki polariseerunud,» arvas Järve.