Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel on iga-aastasest 130 miljonist sünnist üle maailma üks kümnest enneaegne ning suurem osa neist leiab aset vaesemates riikides, kus ellujäämisšansid on väga väikesed.
WHO: kümnest sünnist üks on enneaegne
5. jaanuar 2010, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti teatas WHO, et viimase 20 aasta jooksul on oluliselt kasvanud enneaegsete sündide arv ka terve rea rikkamate riikide seas, eriti Põhja-Ameerikas ja mõnes Euroopa osas, kirjutab
.
Alates 1990ndate keskpaigast kuni 2007. aastani läbi viidud uuringute põhjal on teada, et 85 protsenti enneaegselt (enne 37. rasedusnädalat) toimunud sünnitustest on leidnud aset Aasias (umbes 70 miljonit igal aastal) ja Aafrikas (üle 40 miljoni igal aastal).
Kõige kõrgem enneaegsete sündide osakaal sündide koguarvust oli Aafrikas (keskmiselt ligi 12 protsenti) ja Põhja-Ameerikas (10,6 protsenti). Euroopas oli vastavaks näitajaks 6,2 protsenti ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas 9,1 protsenti.
Paljudele Aasias ja Aafrikas sündinud enneaegsetele beebidele pole võimaldatud efektiivne hooldus, ütles uuringu juhtivautor dr Lale Say. WHO spetsialisti sõnul ei ole neis piirkondades 32. rasedusnädalal sündinud ja alla 2 kilogrammi kaaluval lapsel kuigi suured ellujäämisšansid.
Arenenud riigis sündinuna on sama enneaegsel lapsel sama suur võimalus ellu jääda kui õigel ajal sündinul.
USAst pärit andmed näitavad, et umbes 50 protsenti lastest, kes sünnivad 22.-25. nädalal võivad ellu jääda - pooltel neist pole 18 kuni 22 kuu vanusena enam ka tõsiseid terviseprobleeme.
Suur osa Aasia ja Aafrika enneaegsetest sündidest on seotud ema rasedusaegsete infektsioonide raviks vajalike arstimite puudumisega.
Rikkamatest riikidest on enneaegsete sündide arvu kasvu olnud märgata mitte vaid USAs, vaid ka Suurbritannias ja Skandinaavia riikides. Siin peitub WHO hinnangul põhjus nüüdisaegsete meditsiinitehnoloogiate kasutamises ja elustiilimuutustes.
Nimelt otsustab neis riikides sünnitada üha rohkem üle 34-aastaseid naisi, samuti mängib siin rolli kunstlik viljastamine ja ühe sagedasem keisrilõike valimine loomuliku sünnituse asemel.