Terviserikke tõttu ohtlik autojuht võib jäädagi sõitma

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Kuigi mõni terviserike võib viia inimese seisundi ootamatu halvenemiseni autoroolis ja põhjustada seeläbi raske liiklusõnnetuse, ei näe praegu kehtiv liiklusseadus ette võimalust perioodiliste tervisekontrollide vahelisel ajal muutunud tervisliku seisundi tõttu juhtimisõiguse äravõtmiseks.


Perioodilist tervisekontrolli tehakse iga kümne aasta tagant, üle 65-aastastel A-, B-, BE-kategooria mootorsõiduki juhtidel ja üle 50-aastastel veoauto, takso- ja bussijuhtidel iga viie aasta tagant, kirjutab meditsiiniuudiste portaal

mu.ee

.

Maanteeameti eksamiosakonna juhtaja Toivo Kanguri sõnul saab inimest tervisliku seisundi tõttu juhtimiselt kõrvaldada vaid järelevalveõigusega ametiisik, näiteks politsei esindaja.

Kui juhtimiselt kõrvaldamise alus kaob ehk inimene saab terveks, võib ta jälle mootorsõidukit juhtida.

Maanteeametil juhtimisõiguse peatamiseks praegu õigust ei ole, kuid riigikogus arutlusel oleva uue liiklusseaduse järgi on maanteametil õigus see otsus teha, kui tervishoiuasutus edastab informatsiooni, et isiku tervis ei vasta nõuetele.

Andmeid patsiendi tervisliku seisundi kohta arstid kergekäeliselt ei levita. Võlaõigusseaduse § 768 sätestab tervishoiutöötajatele kohustuse hoida saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervisliku seisundi kohta.

Raidla Lejins & Norcous advokaadibüroo vandeadvokaadi Ants Nõmperi sõnul võib aga saladuse hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid.

Tallinna perearsti Eero Merilinnu sõnul kellegi andmeid siiski ilma tema enda nõusolekuta ei avalikustata ning isegi raske terviserikke korral soovitatakse pigem inimesel endal töökohta vahetada.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul võib raskete tagajärgedega liiklusõnnetuseni viia terviserike, mis juhile endale tõsine ei tundugi. Ühe liiklusohtliku terviserikkena vääriks tema arvates põhjalikumat käsitlemist näiteks uneaegsed hingamishäired.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles