Kui varem kurtsid seljahäda pigem keskealised ja vanemad, siis arvutiajal on sellest saanud istuva töö, vähese liikumise ja ülekaalu tõttu palju nooremate probleem.
Piinav seljavalu vaevab aina nooremaid
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
24. jaanuar 2010, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa seljavalusid pole seotud selgrooga, vaid seljalihastega, selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste keskuse juhataja doktor Katrin Gross-Paju. «See on rahva seas levinud eksiarvamus, et seljahädade korral peab valude põhjus olema selgroos ja et uurida tuleb selgroogu, kas siis röntgeniga või moodsamate aparaatidega,» mainib ta.
Gross-Paju lisab naljatamisi, et seljavaluga karistab loodus kurjalt neljalt käpalt kahele jalale tõusnud inimest. «Üldlevinud arvamuse kohalt on seljavalud tõenäoliselt alati homo sapiens’i vaevanud, aga nende tähendus on aja jooksul muutunud,» ütleb neuroloog.
«Tavaline» seljavalu
Muiste, kui inimesed tegid palju rasket füüsilist tööd, tundus üsna loomulik, et aastate kulgedes andis kange selg endast üha rohkem märku, ja seetõttu ei pööranud inimesed sellele nii suurt tähelepanu kui tänapäeval.
Kui ilmneb terviseprobleem – ja aeg-ajalt valutab selg 90 protsendil inimestest –, peab arsti vastuvõtule minema ja teada saama, mis on lahti. Tavaline tuim alaseljavalu on põhjustatud seljalihaste valest pingest, seega ei ole olemas uuringuid, millega saaks täpsustada valu konkreetset põhjust. Seljavalud on seotud füüsilise pingutusega, vähese kehalise aktiivsusega, ülekaalu ja kahjulike harjumustega, näiteks suitsetamisega.
«See on lihtsalt paratamatus, et vahel hakkab inimesel selg valutama,» nendib doktor Gross-Paju ja soovitab neil, keda see häda kimbutab, arsti poole pöörduda, sest asjatundja selgitab patsiendile pärast läbivaatust (kui tegu on tavajuhtumiga), et see pole ohtlik haigus, vaid möödapääsmatu eluilming. Muidu võib mõnel tekkida hirm: kui mul praegu selg valutab, kas ma siis viie aasta pärast olen jalutu?
Iseparanev haigus
Tegelikult pole seljavalu süvenev haigus, mis mingite aastate pärast põhjustaks püsivat kahjustust, ja seega tuleb olukorda rahulikult suhtuda. Ei ole võimalik, et tavapäraste seljavalude tagajärjel tekib tulevikus näiteks jalgade halvatus, kinnitab neuroloog ja rõhutab, et tähtis on oma igapäevaseid toiminguid jätkata, võttes häiriva valu korral näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni.
«Seljavalu on iseparanev haigus. Sõltumata sellest, mida me selle ajal teeme või ette võtame, läheb valu keskmiselt kahe nädala jooksul ikka üle,» räägib Gross-Paju. «Tänaseni pole ühtki teaduslikku tõendust ravimeetoditest, mis seljavalu möödumist kiirendaksid. Samas on arstiteadlased ühel meelel, et kindlasti ei peaks valu kannatama, selle vastu tuleks võtta valuvaigisteid.»
Igasuguste soojenduste, venituste, ka kosmodiskide ja seljapinkide efektiivsuse kohta arsti sõnul muljetavaldavaid andmeid-uurimusi pole, aga usuga nende tõhususse on raske võidelda. Paljud, kes on seljavalu ajal ennast ukse küljes venitanud või midagi muud teinud ja kahe nädala jooksul valust vabanenud, usuvad, et just tänu tehtud protseduuridele, saamata aru, et tegu on haiguse loomuliku kuluga.
Muuseas, teaduslik uuring tõestab, et magamine kõval asemel ei leevenda seljavalu – paranemine on kiirem hoopis keskmise kõvadusega madratsil.
«Kõik teaduslikus plaanis antud soovitused on läbinud uuringud, mille käigus on tõestatud ühe, teise või kolmanda ravimi või ravimeetodi efektiivsus. Tõestamata ehk alternatiivmeditsiini meetodite kasutamine on iga inimese usu küsimus, sest meil pole andmeid efektiivsusest,» nendib doktor Gross-Paju.