Nohu pole naljaasi

Tilkuv nina: rikub elu mõneks ajaks põhjalikult ära. Foto: Corbis/Scanpix

Kui äge nohu on iseparanev viirusnakkus, siis krooniline nohu võib olla tõsise haiguse väljenduseks, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi kõrva-nina-kurguarst Priit Kasenõmm.

Doktor Kasenõmme sõnul armastas kadunud professor Mart Kull öelda: vaadake gloobust – vaid tänu Golfi hoovusele on üldse võimalik Eestis elada. See aga tähendab, et enamiku ajast on meil halb suusailm ehk veidi soojem kui Gröönimaal, ja samal ajal väga niiske. Kõik see kokku loob ideaalsed tingimused ülemiste hingamisteede viirusnakkuste levikuks.

Kuidas ravida ägedat nohu?

«Tegelikult on nohu iseparanev haigus, mis ravides möödub seitsme päevaga, ilma ravita nädalaga,» kordab doktor rahva hulgas levinud ütlust. Ägeda nohu peletamiseks ei soovitata kasutada ksülometasoliiniga ninatilku ja -pihusteid, sest see tekitab kiiresti sõltuvust. Tilgad toovad küll leevendust, kuid toime kadudes paistetab nina limaskest veel rohkem üles kui enne ning tõbine sirutab käe uue annuse järele. Hoopis targem on võtta pseudo-efedriini sisaldavaid tablette.

«Siiski ei tohi nohusse kergemeelselt suhtuda, sest tavapärasest pikem kulg võib viidata tüsistusena tekkinud põskkoopapõletikule, mis vajab antibiootikumiravi,» hoiatab Kasenõmm.

Laste krooniline nohu

Tavaliselt tulevad inimesed kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule siis, kui neil on nohu kestnud mitu kuud või aastat. Krooniline nohu pole omaette haigus, vaid selle taga peituvad väga erinevad põhjused.  

«Lastel on kroonilise nohu kõige sagedasemaks põhjuseks suurenenud ninaneelu mandel ehk adenoid. Peamisteks tunnusteks on pidev nohu, suuhingamine ja nn ninahäälega kõne,» räägib Kasenõmm.

Sageli sellised lapsed öösel norskavad, magavad väga rahutult, vähkrevad voodis ja on higised. Päeval on aga väsinud, loiud ja tujukad, halvemal juhul langeb õppeedukus või tekib arengus mahajäämus.

Kui viirusliku nohuga on eritis ninast vesine, siis adenoidide puhul algusest peale läbipaistmatu ja paks. Ninasõõrmete ümber tekivad kuivanud eritisest koorikud. Adenoid suureneb üldjuhul 5.–7. eluaastani, kuid taan­dub kahjuks alles puberteedieas.

Ravimata adenoid põhjustab selleks ajaks tõsiseid näokolju muutusi: kõrge kitsas suulagi, valehambumus, väike alalõug, välja arenemata põskkoobaste tõttu nn lame nägu.

Lisaks võib suurenenud adenoid põhjustada lima kogunemist keskkõrva, halvemal juhul kroonilise keskkõrvapõletiku teket. Seetõttu on väga oluline adenoidi õigeaegne diagnoosimine ja kirurgiline eemaldamine. Adenoidi puhul suurenevad paljudel juhtudel ka suulaemandlid ja ninakarbikud, mis nõuab samuti tähelepanu.

Tüütu ja vaevarikas

Täiskasvanutel põhjustavad kroonilist nohu sagedamini allergia, ninakarbikute suurenemine ja/või ninavaheseina kõverus, räägib doktor. Harvem on ninakinnisuse põhjusteks ninapolüübid ja kasvajad, mis vajavad aga hoopis tõsisemat tähelepanu ja ravi.

Allergiline nohu tekib tavaliselt mingile kindlale allergeenile, sh õietolmule, hallitusseentele, kodutolmu lestale või koduloomade karvadele. Väga iseloomulik on nohuga kaasnev kihelustunne ninas ja aevastused, silmade sügelemine, vesitsemine ja valguskartlikkus.

Enamasti ilmneb allergiline nohu hooajaliselt, näiteks kevadel, aga sõltuvalt allergeenist võib olla ka aastaringne. Allergiatestidega püütakse välja selgitada allergeen, millega kokkupuudet tuleks edaspidi vältida.

Tõbe leevendatakse ninna pihustatavate hormoonide või allergiavastaste tablettidega. Sageli annab hea tulemuse nina limaskesta vähendamine laseri või plasmakoblatsiooni abil, tõdeb Kasenõmm kõrvakliiniku kogemustele toetudes.

Kõige suuremal osal kroonilise nohuga kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule pöördunutest on vaevuste põhjuseks ninakarbikute suurenemine, sageli koos ninavaheseina kõverusega. «Paraku on nii, et kui ninakäigud on juba  kitsenenud, lähevad need ebaõigete õhuvoolude tagajärjel aja jooksul aina kitsamaks, kuni lõpuks on hapnikukraanid täiesti kinni,» selgitab Kasenõmm. 

Kui nina ei hinga normaalselt, häirib see tugevalt elukvaliteeti. Ninakinnisus süveneb eriti öösiti ja inimene ei puhka enam korralikult välja. Kui nina on kinni, vajub öösel suu lahti ning lisandub norskamine.

«Norskamine tekib eriti neil inimestel, kellel on lisaks ninakinnisusele suur kehakaal,» selgitab arst. «Kujuneb välja omamoodi nõiaring, kus ninakinnisuse ja norskamise tõttu on aju öösel pidevas hapnikpuuduses, põhjustades päeval ülemäärast väsimust. Inimene on loid ja ta töövõime kahaneb järk-järgult.

Järjest suurenev stress kogu organismile ajab veel rohkem sööma, kokkuvõttes suureneb kehakaal veelgi ja norskamine ainult süveneb. Lisaks kõrgeneb vererõhk. Siin ei ole muud lahendust, kui lõõrid tuleb lahti lõigata. Lootusetutel juhtudel ei aita aga enam seegi.»

Kroonilise nohu puhul on sageli kõige tõhusam kirurgiline ravi, aga tänapäeval on võimalik rakendada ka säästvamaid meetodeid, nagu laserravi ja plasmakoblatsioon. Kõrvakliinikus on selleks kõik võimalused olemas.