Üheks sagedasemaks põhjuseks tööõnnetuse toimumisel on töövahendi ja töökoha mittevastavus ohutusnõuetele. Põhja inspektsioon viis 2009. aastal läbi 106 töövahendi sihtkontrolli ja 185 töökoha sihtkontrolli.
Enim tööõnnetusi põhjustavad korrast ära töövahendid
8. veebruar 2010, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töövahendi sihtkontrolli käigus kontrollitud ettevõtetest 42s oli töökeskkonna riskianalüüsis kajastatud töövahendite kasutamisega seotud riske, teatas tööinspektsioon.
Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid olid koostatud valmistaja poolt antud kasutusjuhendeid arvestades 48s ettevõttes. Ohutusjuhendid olid koostamata 20s ettevõttes ja ei vastanud nõuetele 22s ettevõttes.
Töövahendite juhtimisseadised vastasid ergonoomia nõuetele ning ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja asenditega tehti tööd 75s ettevõttes. Töötajate kasutusse antud töövahendid vastasid 88-l juhul elektri-, tule- ning plahvatusohunõuetele.
Kolmandikul kontrollitud ettevõtetes ei oldud korraldatud riskianalüüsi töövahendite kasutamisega kaasnevate ohtude kohta.
Ka teenuse osutaja koostatud riskianalüüsides ei olnud töövahendite kasutamisega seotud riske alati hinnatud iga erineva töövahendi tüübi või margi osas.
11-l juhul oli hinnang üldistav, eriti töövahendite liikuvate osade puhul. Veerandis kontrollitud ettevõtetes ei olnud ohutusjuhendeid koostatud arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.
35 protsendis ettevõtetes olid puudu esmaabivahendid.
Töökoha sihtkontrolli tulemusel selgus, et kaitse ja päästevahendid olid olemas 102 juhul 185st kontrollitud ettevõttest, esmaabivahendid olemas 121 ettevõttel. Puudusi leiti kaitse- ja päästevahenditel viiel ning isikukaitse- ja esmaabivahenditel kümnel juhul.
96 ettevõttel olid nõuetekohaselt märgistatud töökoha ohud. 26 korral ei olnud kontrollitud ettevõtetes märgistatud kukkumisohtlikud kohad, liikumisteed ladudes ja puudusid liiklusmärgid välistingimustes.
Läbipaistvad uksed ja seinad olid kontrolli käigus puudusteta 63 korral ja kaheksal juhul vajasid ettekirjutust. Märgistamata olid läbipaistvad seinad jaekaubanduses ja välisuksed koolides.
Uutes kontorites on puuduseks märgistamata läbipaistvad klaaspinnad, samuti on murekohaks vaateavata pendeluksed. 90 juhul oli aknaid ja uksi võimalik ohutult avada ja sulgeda. Puudusi tuvastati katuseakende avamisel ja puhastamisel viiel juhul.
104 juhul oli töökoht ja tööruum tagatud väljatõmbe ventilatsiooniga, seitsmel juhul oli nõudeid rikutud. Ventilatsioon on probleemiks renoveeritud hoonetes, kus projekteerija pole saanud läbi mõelda ventilatsiooniavade ja töökohtade paigutust. Ventilatsiooni renoveerida pole võimalik majanduslike ressursside puudumise tõttu.
Valgustusega on enim probleeme vanades hoonetes.
Piisav valgustatus oli 127 juhul. Üheksal juhul esines rikkumisi, seda just vanades hoonetes. Vanemates hoonetes on sageli valgust vähe ja lahenduseks oleks kohtvalgustite lisamine.
Valgustus on probleemiks arvutitöökohtade kujundamisel, kui rendipindadel pole ruumisiseselt arvestatud töökohtade arvuga ja kõiki töökohti ei saa ruumi lahenduse tõttu kujundada ergonoomiliselt.
70 kontrollitu juhul olid riietusruumid varustatud istmete ja lukustatavate riidekappidega. Seitsmel ettevõttel puudusid riietusruumid. Pesemisruumides oli võimalik kasutada sooja ja külma veega dušše 82 juhul, kaheksal juhul puudus soe vesi. Kätepesu võimalus oli 124 juhul, üheksal juhul see võimalus puudus.
Tööruumides on keskmiselt õhuruumi üle kümne kuupmeeri ühe töötaja kohta. Viimastel aastatel on ehitatud uued tööruumid paljudes ettevõtetes ja vanemad töökeskkonnad on kujundatud vastavalt nõuetele.
134 juhul hindas tööinspektor töökohta heaks või pigem heaks. Viiel juhul on hinnang halb. Kontrollitud ettevõtetest sai enamikus tervist kahjustamata tööd teha.