Taani teadlased töötasid välja uue meetodi, mille abil on vähki võimalik avastada varases staadiumis, kasutades ära keha kaitsesüsteeme.
Teadlased leidsid uue meetodi vähi varaseks avastamiseks
12. veebruar 2010, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased valmistasid süsteemi, mis tuvastab patsiendi verest spetsiifilisi immuunsüsteemi valke nimega autoantikehad. Need valgud ründavad keha enda kudesid, kui leiavad nende pinnalt signaale, mida normaalsetel rakkudel ei esine, näiteks vähirakkude pinnal olevaid spetsiifilisi molekule, vahendab
Technology Review'd.
Teadlased leidsid, et meetod võimaldab avastada vähiga seotud autoantikehasid patsientidel, kellel on hiljuti diagnoositud eesnäärme-, rinna- või munasarjavähk. Tervetel katsealustel neid antikehasid verest ei leitud.
Ajakirjas Cancer Research avaldatud uurimus näitas, et autoantikehad võiksid hästi sobida varaseks vähi diagnoosimiseks.
Immuunsüsteem ründab tavaolukorras antikehadega sissetungijaid või antigeene, näiteks baktereid või viiruseid. Mõningatel juhtudel, näiteks artriidi või diabeedi korral, pöördub keha aga iseenese vastu, tootes enda kudesid ründavaid antikehi. Vähi korral ründavad need autoantikehad kindlaid molekule ehk antigeene vähirakkude pinnal.
Kopenhaageni ülikooli teadlane Hans Wandall loodab, et lähemas tulevikus võiks lihtsa veretesti abil avastada autoantikehade esinemist veres ning seda infot saaks kasutada varase hoiatusena võimaliku kasvaja kohta.
Arstid suudavad juba mõnd vähitüüpi vereproovide põhjal avastada. Need testid avastavad veres ringlevaid vähiga seotud kemikaale, näiteks eesnäärmespetsiifiline antigeen või munasarjavähi antigeen. Paraku võivad neid antigeene mõnikord toota ka terved rakud, mistõttu sellised testid annavad valepositiivseid tulemusi.
Wandall lisas, et selliseid vähiantigeene on kasvaja varases staadiumis raske avastada, sest need kemikaalid liiguvad vereringesse ja absorbeeritakse lõpuks maksas.
«Kasvaja võib toota avastamist võimaldavat valku, kuid varases staadiumis on seda väga vähe ja maks eemaldab selle kiiresti,» ütles Wandall ning lisas: «Seepärast pöördusime hoopis immuunvastuse poole, mis toimib immunoloogilise peeglina organismis toimuva suhtes.»
Wandalli sõnul saab immuunsüsteem ära tunda ja välja otsida vähi antigeene juba väga väikeste koguste korral ning rünnata neid autoantikehadega, mis seostuvad antigeenidega juba enne nende antigeenide jõudmist maksa. Need immuunsüsteemi valgud ringlevad veres kauem ja neid leidub suuremas koguses kui vähi antigeene, mistõttu neid on lihtsam avastada.
Süsteemi katsetamiseks koguti vereseerumi proove kolmelt 20-liikmeliselt inimeste rühmalt, kellest üks rühm põdes eesnäärmevähki, teine rinnavähki ja kolmas munasarjavähki.
Teadlased leidsid, et autoantikehi leidus 20-30 protsendil vähihaigetest, samas ei leitud neid antikehi mitte üheltki tervelt katsealuselt.