Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid, haigestuvad värske uurimuse järgi harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse eelkäijatesse.
Eesmärgipärane elu vähendab Alzheimeri tõve riski
Alzheimeri tõve psühholoogilisi riskifaktoreid on vähe uuritud, kuid siiski on teada, et näiteks kohusetundlikkus, ekstravertsus ja neurootilisus võivad haiguse tekke tõenäosust mõjutada, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
Science Dailyt.
«Elu eesmärki, psühholoogilist kalduvust otsida elukogemustest tähendust ning omada teatavat sihipärasuse tunnetust, on juba mõnda aega peetud teguriks, mis võiks hüpoteetiliselt haiguste eest kaitsta,» kirjutavad teadlased ajakirja Archives of General Psychiatry märtsinumbris.
Teadlased hindasid seda iseloomujoont enam kui 900 vanadekodus elava dementsust mittepõdeva inimese juures. Osalejate elu eesmärgipärasust hinnati selle põhjal, kui tugevalt nad nõustusid väidetega nagu «Ma tunnen end hästi, kui mõtlen minevikus saavutatule ja sellele, mida loodan saavutada tulevikus» ja «Ma tunnen, et mu elul on suund ja mõte.»
Keskmiselt nelja aasta pärast oli 951-st patsiendist 155-l välja kujunenud Alzheimeri tõbi. Pärast muude haiguse väljakujunemist mõjutavate muutujate arvessevõtmist selgus, et ka elu suurem eesmärgipärasus vähendab oluliselt Alzheimeri tõve väljakujunemise riski ning aeglustab ka üleüldist vaimset taandarengut.
Seose bioloogiline tagapõhi pole veel selge, kuid autorid arvavad, et elu eesmärgipärasus võib omada positiivset mõju immuunfunktsioonile ja veresoontele.
Uurimusel võib olla oluline mõju tervishoiule. «Avastus võib aidata välja töötada uusi meetodeid vanemate inimeste heaolu tagamiseks. Elu eesmärgipärasus on teatavas ulatuses tahte ja psühholoogilise abiga muudetav tegur,» kirjutavad teadlased.