Kuigi kehakaalu suurenemist seostatakse sageli menopausiga, on see siiski rohkem seotud vananemisega. Muutused kehas on postmenopausaalsetel naistel seotud insuliinitundlikkuse muutumisega ja glükoosi ainevahetusega.
Kliiniliste uuringutega on leitud, et postmenopausaalne hormoonasendusravi (HAR) vähendab suhkrutõve avaldumise riski. Paljud uuringud on näidanud, et selle ravi kasutamine omab neutraalset või isegi positiivset mõju glükeemilisele kontrollile naiste seas, kellel on suhkrutõbi.
Anatoomiliselt eraldavad tuppe ja erituselundite alaosa teineteisest vaid üksikud rakukihid. Mõlemad kannatavad östrogeenvaeguse käes, muutudes õhukeseks ja kuivaks. Uriinipidamatus ilmneb rohkem postmenopausis.
Mitu uuringut on kinnitatud, et esimest tüüpi diabeetikutel algab menopaus varem, põhjuseks enneaegne ovariaalne puudulikkus. Teist tüüpi diabeetikutel insuliinitundlikkus tavaliselt halveneb ja võib esineda glükoosi metabolismi häire. Menopausi ajal ainevahetus aeglustub ja kehakaal suureneb.
Tihedalt on omavahel seotud kõhu ümbermõõt ja insuliiniresistentsus. Seega kõhu ümbermõõdu vähenemisel insuliinitundlikkus paraneb.
Postmenopaus on seotud muutustega süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses, mis võivad diabeetikul suurendada diabeetiliste komplikatsioonide süvenemise riski.