Autism jääb sageli diagnoosimata

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Viimase paarikümne aasta jooksul on autismi diagnoosiga laste arv plahvatuslikult kasvanud.


Selle trendi seletamiseks on välja pakutud mitmeid võimalusi, näiteks keskkonna ja vaktsiinide mõju. Väga suur osa autismijuhtude näilisest sagenemisest tuleb aga ilmselt kirjutada vanemate ja arstide suurema teadlikkuse ja paremate diagnoosimisvõimaluste arvele, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal

Novaator

.

Sellele vaatamata usutakse, et paljud autistlike kalduvustega lapsed jäävad diagnoosimata ega saa seetõttu tähelepanu, mis võiks aidata neil paremini hakkama saada, kirjutas Physorg.

Teadlased usuvad, et autistlike häirete all kannatab vähemalt üks laps sajast. Selle arvestuse alla kuuluvad kõik autistlike häirete spektrisse kuuluvad häired, mille hulka loetakse ka Aspergeri sündroomi. Aspergeri sündroomiga lapsed pole vaimselt alaarenenud, kuid neil on raskusi normaalse suhtlemisega.

Väga paljudel autismi diagnoosita lastel ilmnevad tunnused, mis on omased autistidele. Samas ei pälvi nad tähelepanu ja toetust, mida haridusasutused neile andma peaksid, kirjutavad teadlased ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry avaldatud artiklis.  

Uurimuse juhtivautor Ginny Russell Exeteri ülikoolist usub, et autismi paremaks diagnoosimiseks peaks tegema senisest suuremaid jõupingutusi, sest vaid diagnoos avab neile lastele võimalused, mida nad vajaksid. Autismi diagnoosimisel on probleeme ilmselt veelgi, sest näiteks poisid saavad diagnoosi märksa kergemini kui tüdrukud, isegi kui neil on samasugused sümptomid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles