Eestis tegutsevale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile laekub patsientidelt üha enam kaebusi, kus kurdetakse arstide hoolimatuse või rumaluse üle.
Patsiendid kaebavad arstide peale üha enam
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
26. märts 2010, 22:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar aastat tagasi tuli kaebusi ligi 60, kuid mullu ulatus see arv juba üle 100. Arstide vigu ei leia ekspertkomisjon siiski kõikide kaebuste puhul. Läinud aastal ilmnes arsti viga 24 juhul, 2008. aastal 16 juhul.
Ekspertkomisjoni liige doktor Andres Ellamaa ütles Eesti Arstide Päevade raames toimunud konverentsil kõneldes, et osade kaebuste põhjusteks on hoopis mittemõistmine ning liialt kõrged ootused. Need kipuvadki tema sõnul viima solvumiste, pahameele ja arstide süüdistamiseni.
«Kahjuks ei ole meie laiem publikum ja ajakirjandus mõistnud, et ka parimais tingimustes ja parimate vahenditega ravimine ei pruugi alati olla edukas. Veel kurvem, modernne meditsiin oma agressiivsuse ja intensiivsusega on oluliselt ohtlikum kui hanerasvaga rinna määrimine või viinasokid,» lausus Ellamaa.
Kui eksperdid on siiski arsti vea tuvastanud, siis on enamasti olnud tegu valesti läinud diagnoosiga, valearvestusega ja sellest tuleneva väärannustamisega ning ravimite koosmõjude mittearvestamisega.
Lisaks on juhtumeid, mille puhul peituvad vigade põhjused tervishoiukorralduses. Nendest on Ellamaa hinnangul suurim probleemide tekitaja kiirustamine.
«Ma arvan, et see on üks suurim patt, mida me üldse teeme. Kusjuures, ega tohter alati omal algatusel ei kiirusta, vaid tal on teine haige ukse taga või osakonnajuhtaja kukil, kes ütleb, et kirjuta haige kiiresti välja, ja nii edasi. Aga resultaat on üks – tulemus on halb» nentis Ellamaa.