Neuroloog Katrin Gross-Paju sõnul on panga PIN-koodi või kellegi telefoninumbri unustamine igapäevane, aga kui mäluhäired hakkavad elutegevust rohkem segama, ei saa seda kindlasti normaalseks pidada.
Normaalne vananemine peaks kulgema dementsuseta
31. märts 2010, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäluprobleemid võivad esineda omaette haigusena või kaasneda mõne neuroloogilise haigusega, kirjutab meditsiiniuudiste portaal
.
Lääne-Tallinna Keskhaiglas närvihaiguste keskuses mälupolikliinikut vedava kliinilise neuropsühholoogi Liina Vahteri sõnul esineb lisaks sageli ilmnevatele dementsustele ka kognitiivsete võimete langust.
Vahter ütles, et ligi 5 protsendil 65-70 aasta vanustest inimestest on Alzheimeri haiguse sümptomeid või selle haiguse diagnoos.
Iga järgmise viie aastaga muutub see protsent tema sõnul viie võrra suuremaks ehk 70- kuni 75-aastaste hulgas esineb haigust 10 protsendil, 75- kuni 80-aastaste vanuserühmas 15 protsendil ja üle 85-aastaste seas ligi pooltel inimestel.
«Kui paljud neist diagnoosi saavad, on teine küsimus,» lisas doktor Gross-Paju. «Sageli arvavad inimesed, et kui vanainimene unustab, siis on see normaalne, sest kõik vanemad inimesed unustavad. Tegelikult ei ole asi päris nii,» rõhutas arst.
«Olgu inimene 100 või 150 aastat vana, kui ta hakkab tavapärasest rohkem unustama, siis vajab ta uuringuid ja täpset diagnoosi selle kohta, mis haigus see siis ikkagi on, mis unustamist, mäluhäireid või iseloomumuutust põhjustab,» sõnas neuroloog.
Ühtlasi märkis Vahter, et kui kolm-neli aastat tagasi tulid mäluprobleemidega konsultatsioonile pigem vanainimesed, kes olid kodus pikemat aega dementsed olnud, siis nüüd on patsientide hulgas juba oluliselt nooremaid.
«On üle 50-aastaseid, aga nooremaidki, 30- kuni 40-aastaseid, kes unustavad üha enam ja tahavad olukorrast aru saada,» kirjeldas Vahter.