Lapsed toituvad praegu tervislikumalt kui Nõukogude ajal

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud kolmapäeval Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Inga Villa sõnul esineb Rootsi laste seas ülekaalulisust ja rasvumist rohkem kui Eestis, aga paraku vahe väheneb.
Läinud kolmapäeval Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Inga Villa sõnul esineb Rootsi laste seas ülekaalulisust ja rasvumist rohkem kui Eestis, aga paraku vahe väheneb. Foto: Margus Ansu

Eesti koolilapsed tarvitavad rasvaseid toite veidi vähem kui Nõukogude ajal, ometi pingutavad nad praegugi rasvade tarvitamisega üle ning toidulaua mitmekesisus jätab soovida, selgub äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.


Vastne doktor Inga Villa analüüsis ja võrdles aastatel 1998/1999 tehtud Euroopa noorte südameuuringu tulemusi Eestis ja Rootsis. Mõlemas riigis uuriti tuhandet 9- ja 15-aastast last, kes täitsid elustiili ja toitumist puudutavad küsimustikud ning läbisid mitmesugused terviseuuringud.

Villa võrdles aastate 1998/1999 tulemusi aastatel 1984/1985 tehtud uuringuga, mis vaatles samuti Eesti koolilaste toitumist.

Ehk tuleks nooremale lugejale meenutada, et nõukaaja lõpus oli toidulaual suur osa sahvrisse ja keldrisse kogutul. Värskest salatist polnud talvel juttugi, selle koha täitsid hoidised ja saadaolevad juurviljad. Puuvilju leidis poest talvel harva, küll aga pandi ilusamad õunad sügisel kõrvale ja neid söödi talvelgi. Praadimisel kasutasid perenaised searasva.

Vitamiine jääb vajaka


«Võrreldes Nõukogude ajaga rasvase toidu tarbimine üheksakümnendate lõpus pisut vähenes,» lausus Villa.

«Siiski on lipiidide ehk rasvade osa suurem kui toitumissoovitustes. Soovitav on, et lipiidid moodustavad 25–30 protsenti päevasest kaloraažist, aga koolilaste tegelik tarbimine oli aastatel 1984/85 keskmiselt 38 protsenti ja üheksakümnendate lõpus 36 protsenti,» lausus Villa. Seega oli laste toit üsna rasvane ja selle arvelt said nad vähem süsivesikuid. «Lapsed armastavad viinereid, vorstikesi ja kartulikrõpse, mis on tegelikult üsna rasvarikkad,» märkis Villa.

Laste toidus jäi samas vajaka nii kaltsiumist, D-vitamiinist kui ka vitamiinist B2. Kaltsiumit saab piimatoodetest, ja selgus, et Rootsi lapsed tarbisid neid poole rohkem kui Eesti eakaaslased. Vähene kaltsiumitarbimine lapseeas on üks luuhõrenemise põhjuseid. Rootsi eakaaslased söövad eestlastest ka märksa rohkem kala.

Laste toidulauale soovitabki Villa rohkem piimatooteid ja kala. «Kala võiks süüa paar korda nädalas,» selgitas ta. «Üldiselt peaks toit olema mitmekesine, tasakaalustatud ja sööma peaks mõõdukalt ning vastavalt vajadusele.»

Eesti laste toiduvaliku probleem on loomsete küllastunud rasvhapete üleküllus, teisalt kalatoodetest ja toiduõlist saadavate mono- ja polüküllastumata rasvhapete nappus. Villa väitel on lihatooteid eriti poiste menüüs liiga palju.

Puu- ja köögiviljatarbimise osas on eestlased põhjamaadest pikalt maas. «Puu- ja köögiviljad on muutunud küll kättesaadavaks, aga iseasi, kas inimesed jõuavad neid osta,» rääkis Villa. «Maailma Terviseorganisatsioon soovitab iga päev süüa vähemalt 400–600 grammi puu- või köögivilja, aga meil on hästi, kui 200–300 grammi täis tuleb.»

Maalaps joob vähem piima


Võiks arvata, et maalapsed saavad rohkem piimatooteid ning puu- ja köögivilja, aga tegelikult on seal kaltsiumi ja C-vitamiini saamisega palju kehvemad lood kui linnas. See kinnitab, et maalaste vanemate võimalused poest vajalikke toiduaineid osta on tagasihoidlikumad kui linlastel.

Eesti üheksa-aastaste tütarlaste seas oli tervelt kaheksa protsenti alakaalulisi Rootsi 3,5 protsendi vastu. Samas oli üheksakümnendate lõpus Rootsis ülekaalulisi ja rasvunud tütarlapsi üheksa-aastaste seas tervelt 17 protsenti võrreldes Eesti üheksa protsendiga. Poiste puhul olid erinevused kahe riigi vahel väiksemad.

Siin peitubki väike paradoks – Eesti lapsed söövad küll rasvasemat toitu kui Rootsi eakaaslased, aga samas on Rootsis rasvumisega rohkem muret. «Ülekaalulisust ei mõjuta üksnes teatud toiduainete tarbimine või mittetarbimine,» selgitas Villa. «Ka kehaline aktiivsus mõjutab kehakaalu.» Värskemad uuringud viitavad Villa sõnul ülekaalulisuse süvenemisele ka Eesti laste seas.

Uuringu käigus selgus ka, et ülekaaluliste laste vanemad olid sagedamini ülekaalulised, mis võib viidata geneetilisele eelsoodumusele või pere elustiiliharjumustele.

Laste toidulaud
Mõned järeldused Inga Villa doktoritööst:

•    Eesti maalapsed toitusid aastatel 1998/1999 ebatervislikumalt kui linnalapsed.
•    Rasvade osa toidulaual on võrreldes aastatega 1984/1985 mõnevõrra vähenenud, aga mitte piisavalt.
•    Rootsi laste seas esineb ülekaalulisust märksa enam kui Eestis, aga ülekaaluliste laste osa kasvab ka siin.
•    Laste ülekaalulisuse ning vanemate ülekaalulisuse seos osutus tugevamaks kui seos toitumisega.
•    Teatud harvaesinev genotüüp suurendab inimese magusaisu.
•    Toidulaud peaks Eestis olema mitmekesisem, tarbida tuleks rohkem kala- ja piimatooteid ning kiudainerikkaid toite, mis pärinevad puu- ja köögiviljadest ning teraviljatoodetest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles